Autor: Lemmi Kann • 27. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Töövõimetuspensionäride hulga hüppelises kasvus ei tuleks süüdistada arste, vaid pigem muuta protsessi nii, et arstidel oleks stiimul inimeste kergekäelise töövõimetuks määramise asemel neid juba eos tervena hoida," vahendavad ERR uudised Kruusi sõnu.

Eestis on töövõimetuse hüvitamise süsteem tema sõnul passiivne, riik lihtsalt maksab, kuid kuna rahvastik vananeb ja tööjõu säilimine on seetõttu väga tähtis küsimus, peaks soosima inimeste tööle tagasipöördumist.

Kui 2000. aastal oli töövõimetuspensionäre 43 394, siis selle aasta teiseks kvartaliks oli neid 87 229. Kruusi sõnul on sellises kasvus oma roll majanduskriisil ja kõrgel töötuse määral, aga seotud on see ka hindamise alustega, mis on Eestis meditsiinilise seisundi kesksed ega hinda tegelikku töövõimet.