Mida teha, kui tööandja rikub töötajaga enne tööle asumist kokkulepitud tööaja graafiku tingimusi, selgitab Äripäeva käsiraamatute foorumis advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Küsimus: Töötaja kandideerib tööle, kuid tingimusel, et tööaeg graafiku järgi kestaks maksimaalselt kella 18-ni. Põhjuseks on, et peres on kaks väikest last, keda peale lasteaeda ei ole võimalik kellegi hooleks jätta. Töötaja kasvatab lapsi üksi.
Tööandja võtab töötaja tööle, kuid koostab graafiku selliselt, et ei võimalda töötajale eelnevalt lubatud tingimusi. Tööpäev graafiku järgi kestab 11 tundi. Töötaja on sunnitud tööpäeva kestelt minema siiski koju, mida tööandja peab omavoliliseks puudumiseks.Millised on töötaja õigused?Kas tööandja peaks võimaldama tingimusi, millest oli eelnevalt räägitud või millised on tööandja õigused? Seaduse üldprintsiipide järgi tuleb pooltel mõistlikult arvestada mõlema poole huve. Samas tööandja ei pea vaevaks töötajat kuulata, talle sobivat graafikut võimaldama.
Vastus: Töösuhtes, nagu ka igas muus lepingulises suhtes, on esmajärgulise tähendusega poolte kokkulepe. Kui pooled on kokku leppinud teatud tööaja kohaldamises, siis tuleb seda järgida. Samas on küsimus selles, kas tööle kandideerimisel saavutatud kokkulepe tööaja osas on ka kuidagi fikseeritud ja tagantjärgi tõendatav. Kindlasti tasub kontrollida, millises tööajas lepiti kokku töölepingus - seda peavad pooled järgima.
Kui töötaja lahkub tööpäeva kestel töölt, on see üldjuhul töölepingu rikkumine. Kui töötaja leiab, et tööaja kokkulepe oli teistsugune, peab ta tööandjalt nõudma kokkuleppe täitmist ja kokkulepitud tööaja võimaldamist. Sellist nõuet ei asenda töölt omavoliline ärakäimine. Kui tööandja rikub töölepingut, on töötajal õigus tööleping soodustingimustel erakorraliselt üles öelda. Sellisel juhul on hüvitise eelduslikuks suuruseks töötaja 3 kuu keskmine töötasu. Kui töötaja ei soovi töölepingut üles öelda, on alternatiiviks töölepingu kohase täitmise nõue.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.