Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maakohtutest tulevad tsiviil- ja kriminaalasjade lahendid kiiremini kui varem
Justiitsministeeriumis äsjavalminud maa- ja ringkonnakohtute esimese poolaasta menetlusstatistika järgi on maakohtute tõhusus tõusnud nii tsiviil- kui kriminaalasjade lahendamisel, samas kui esimese astme kohtunike töökoormus on mõnevõrra vähenenud.
Justiitsminister Kristen Michal ütles, et kohtupidamise muutmine inimestele kiiremaks ja odavamaks on üks ministeeriumi prioriteete ning et mitmed lahendused selle saavutamiseks on juba töös.
„Kohtumenetluse kiirendamiseks on meil konkreetsed ideed, millega kavatseme välja tulla juba sel sügisel. Tahame lahendada näiteks dokumentide kättetoimetamise probleemi, nii et kohus ei hakkaks tulevikus enam aega kulutama nende inimeste otsimisele, kes eri põhjustel ei soovi, et riik nad üles leiaks. Kiirema kohtumenetluse plaan sisaldab lisaks nüüdisaegseid IT-lahendusi, kohtute ja kohtunike spetsialiseerumist ning kohtuametnike palgatõusu järgmistel aastatel kooskõlas riigi majanduslike võimaluste paranemisega. Sama eelnõuga kavatseme alandada ka riigilõive,“ selgitas minister.
Lisaks kavatsetakse Michali sõnul täiendavalt analüüsida üldmenetlusasjade katkematu arutamise printsiibi rakendumist kriminaalmenetluses, et vajadusel muuta see paindlikumaks.
„Katkematusest kui menetluspõhimõttest kavas loobuda ei ole, küll teeme selle rakendamist paindlikumaks, nagu ka kohtunikud on soovitanud. Septembris jõustusid ka ajaloo mahukaimad kriminaalmenetlusseadusliku muudatused, mille eesmärgiks on kriminaalasjade menetluste kiirendamine. Kujunevat praktikat jälgime ning analüüsime jooksvalt, kas on vaja veel muudatusi, et kriminaalasjade menetlus kiiremaks muutuks,“ sõnas Michal.
Selle aasta esimesel poolaastal saabus esimese astme kohtutesse 14 649 tsiviilasja ehk 6,7% vähem kui eelmisel aasta samal perioodil. 3,1% võrra vähem oli ka haldusasju, mida saabus kokku 1704. Samas saatis prokuratuur maakohtutesse lahendamiseks 4766 kriminaalasja ehk 1,3% rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul.
Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik märkis, et tsiviilasjade lahendamisel on maakohtud sel aastal olnud tõhusamad kui möödunud aasta esimesel poolaastal, lahendades ligi 3,6% rohkem asju.
„Eriti hea meel on tõdeda, et oma rolli kohtute töökoormuse vähendamisel on tõestanud Haapsalus asuv maksekäsukeskus, kuhu saabus 17 752 kiirmenetluse avaldust, st ligi 60% kõikidest saabunud tsiviilasjadest. Samuti on maksekäsukeskuse töö muutunud tõhusamaks – esimese poolaasta lõpuks jäi lahendamata asju menetlusse 35% võrra vähem kui eelmisel aastal,“ ütles Aavik.
Ka kriminaalasjade lahendamisel oli maakohtute jõudlus positiivne. Käesoleva aasta esimesel poolaastal lahendati maakohtutes 4966 kriminaalasja, see on ligi 5,4 % rohkem kui möödunud aasta esimesel poolaastal.
Esimesel poolaastal oli maakohtute menetluses olnud üldmenetlusasjade keskmine arvestuslik menetlusaeg oli 414 päeva, kuid Aavik lisas, et selle näitaja puhul on ennekõike probleemiks kohtupiirkondade vaheline suur erinevus, näiteks Pärnu maakohtu 304 päevast kuni 507 päevani Viru maakohtus.
„Samas on Viru maakohtu pikemad menetlusajad tingitud ka täitmata kohtunikukohtadest. Vabadele kohtuniku kohtadele on välja kuulutatud konkursid ja loodame uute kohtunike võimalikult kiiret ametisseasumist ja selle mõjul menetlusaegade lühenemist,“ ütles Aavik.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele