Hinnatõusu panustasid taas monopolid

"Elektri 8,3protsendiline hinnatõus tõstis tarbija ostukorvi maksumust augustis 0,3 protsenti, kanalisatsiooniteenus kallines 2,9%. Konkurentsisurve puudumise tõttu on oluline tagada monopoolses seisus olevate ettevõtete hinnakujunduse läbipaistvus," märkis Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere.

Lindpere nentis, et finantsturgude rahutuste laine on üle kandunud ka toormeturgudele, põhjustades tavapärasest suuremat hindade kõikumist. Toormehindade heitlikkus võib raskendada hindade kujundamist pakkumisahela alguses, kuid see pole lisanud võrreldes aasta algusega täiendavat survet tarbijahindade tõstmiseks.

Tema sõnul on Eesti majandus tihedalt seotud euroalaga, kus inflatsiooniootused on jäänud eesmärgi lähedaseks – hoida inflatsioon keskmises perspektiivis allpool 2 protsenti, kuid selle lähedal.

Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas tõi välja, et lisaks elektrile mõjutas eluasemekulutusi üürihindade tõusu jätkumine, mille taga on suurenenud nõudlus üüripindade järele. Aina enam  eelistatakse eluaseme ostu asemel üürimist ning sügise algusele tavapäraselt avaldab mõju tudengite elamispinna otsingud.

"Teistest teguritest võib välja tuua mootorikütuse mõningase kallinemise ning riietuse ja jalatsite allahindluste lõppemise. Eelmainitud hinnatõuse tasakaalustas hooajaline toiduainete odavnemine ning mobiilside hinnalangus. Toiduainete hindu mõjutas eelkõige värskete puu- ja köögiviljade odavnemine. Sellele vaatamata on toit aastases võrdluses kallinenud ligi 11 protsenti, mis ületab oluliselt eurotsooni vastavat näitajat. Kuigi suures osas on toidu kõrge hinnatõusu taga toorainete kõrge hinnatase välisturgudel ning paranenud ekspordivõimalused, on oma osa kaubanduskettide juurdehindluse tõstmisel. Sellele viitab kaubandusliku marginaali tõus, mis teises kvartalis oli kõrgtasemel ning võimaldas suurendada kasumeid buumiaastate tasemele," selgitas Pungas.