Ettevõtlusõpe Eesti kõrgkoolides: olevik ja tulevik

Väga suur roll selles on meie kõrgkoolidel. Alljärgnevad hinnangud ettevõtlusõppe olukorrale Eesti kõrghariduses põhinevad TÜ, TTÜ ja EBSi teadlaste EASi tellimusel tehtud Eesti juhtimisvaldkonna uuringu 2011 tulemustel. Uuringu autorite kinnitusel kajastavad esitatud järeldused ettevõtlusõppe olukorda meie kõrgkoolides. Uuringu aruanne on suhteliselt kriitiline, mis kokkuvõtvalt avaldub neljas alljärgnevas punktis.

Ettevõtlusõpet lihtsalt pole. Vaatamata suurele ärinduse ja halduse õppekavade arvule on ettevõtlusalase õppe osa, mis peaks kaasa aitama uue ettevõtjate põlvkonna kujunemisele, kõrgkoolides tagasihoidlik, valdav enamus Eesti 68 000 tudengist ei saa õpingute ajal mingit ettevõtlusalast ettevalmistust. Ettevõtlusalane õpe peaks olema meie kõrgkoolides tunduvalt massilisem. Igal üliõpilasel, sõltumata erialast, peaks olema võimalus ettevõtlust õppida. Kas või sel lihtsal põhjusel, et tulevikus kasvab kiiresti nende inimeste arv, kes on ise enda tööandjad. Ka kõrgkoolide roll uute innovatsioonide käivitamisel eeldab eri erialade esindajate kaasamist uute lahenduste loomisesse ja äriprojektide väljatöötamisse. Üheski ühiskonnas ei ole ettevõtlikkust liiga palju ja nii on ka ettevõtluse õppimise ja õpetamisega.

Pakutava õppe kvaliteet ei ole piisavalt hea. Aastail 2009-2010 tehtud üleminekuhindamine andis ärindus- ja haldusalase õppe kvaliteedile üsna kriitilise hinnangu - üleminekuhindamise läbis 17 kõrgkoolist edukalt vaid 10.