Üha rohkem oste tehakse välisriikides

“Samal ajal maksti ja võeti sularaha Eestis päris palju ka võõramaist päritolu kaartidega: turiste ja ka välismaal palka teenivaid puhkavaid kodueestlasi teenindanud Eesti kaupmehed ja teenindajad tegid juulikuus  viimaste aastate rekordkäibe summas 68 miljonit eurot,“ rääkis Suitsu.

Välisriigis puhkusereisi ajal tehtud kulutuste kasv on võrreldes mulluse I kvartaliga koguni 47% suurem. Enim kulutatakse raha majutusele ja söögile. Võrreldes mullusega on sellised kulud kasvanud kolmekordseks, ulatudes keskmiselt 95 euroni. 

“Välismaal pangakaardiga tasudes tuleks lisaks kulutuste planeerimisele silmas pidada ka turvalisuse aspekti. Vana hea reegel – ärge laske teenindajal oma kaardiga koos teie silme alt lahkuda – kehtib endiselt. Ehkki kaardiandmete kopeerimine on aastatega harvemaks jäänud, juhtub seda kohati ikka ja hilisemate sekelduste vältimiseks on tark kaarti turvaliselt kasutada ja ostutšekid hilisemaks kontrolliks säilitada," manitses Suitsu lisades, et reisilt saabudes oleks kindlasti mõistlik oma pangakaardi väljavõte internetipangas üle vaadata ja tehingud, mida te ei ole teinud, juhul, kui neid on, veel enne ostusumma kaardilt mahavõtmist pangas vaidlustada.

Lisaks pangakaartide kasutamisele välisriikides on kosuma hakanud internetis ja posti teel tehtavate ostude hulk. Võrreldes 2010. aasta I kvartaliga tehti tänavu kolme esimese kuu jooksul interneti vahendusel oste enam kui veerandi võrra suurema summa eest.

„Ühest küljest on veebi vahendusel ostude tegemine vägagi mõistlik: valik on reeglina suurem, hinnatase soodsam ja lisaks säästab ostja aega ja vaeva, mis poeriiulite vahel uitamisele kuluks,“ rääkis Suitsu, ent toonitas, et teisalt on veebis ostude ees tasumisel oluline vältida seda, et pangakaardi andmed  ei satuks valedesse kätesse.„Veebipoode on palju ning sageli satume konkreetset toodet otsides täiesti tundmatu kaubapakkuja lehele. Et vältida pettureid, on mõistlik sooritada veebiostud teada-tuntud kaubamajades, kelle usaldusväärsuses võib kindel olla," soovitas Suitsu.

Ka kodumaiste veebipoodide tausta tasub kontrollida otsides lisainfot nende kohta. Välisriikidest ostes oleks nutikas kasutada mõne maksete vahendamise keskkonna teenuseid või pankade poolt pakutavaid turvalisuse suurendamise võimalusi nagu virtuaalne kaart või krediitkaardi turvamine salasõnaga.

Tasub teada

* Juunikuu seisuga on eestimaalastel 1 396 909 deebetkaarti, neist 17 % on passiivsed. 

* Krediitkaarte on väljastatud 381 860 ja  neist ligi pooled – 42% - on passiivsed. * Käibelolevate krediitkaartide arv on viimase kahe aastaga 62 000 ehk 14% võrra kahanenud. * Arvuliselt on kõige enam vähenenud järelmaksukaartide arv – 35 831 võrra.Suur kukkumine on tabanud ka määratud tagasimaksega krediitkaartide portfelli, mis on vähenenud 39% võrra.