Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti rühib e-kviitungi katsetamise poole
Samm edasi paberimajandusest loobumise poole on võtta kasutusele elektrooniline kviitung, millega tahetakse välja tulla juba järgmisel aastal.
E-kviitung asendab igapäevasest poest saadava ostutšeki elektroonsega. Kasutaja tuvastatakse pangakaardi järgi ning seejärel kogutakse tšekid andmebaasi. Hiljem saab klient kviitungi elektroonselt otse kas mobiiltelefoni või arvutisse.
E-kviitungi projektijuhi Pille Muni sõnul pole maailmas e-kviitungi idee päris uus, kuna näiteks Taiwan ja USA on juba astunud esimesi samme, et lahendus kasutusele võtta. Samas puudub seal üleriigiline terviklik süsteem ning olemasolevad rakendused on algelised. Seega kui süsteem Eestis tööle hakkab, on sel ka suur ekspordi potentsiaal.
„Nagu Taavi Kotkas on märkinud – kas teeme selle ise ära või ootame veel viis aastat ja vaatame, kuidas teised selle ära teevad,“ lausus Muni.
Kaupmehe jaoks on aga e-kviitungi süsteem kindlasti kasulik. "Praegu peab kaupmees kaardimaksete tšekke säilitama vist seitse aastat. Edaspidi saaks neid säilitada elektroonselt," tõi näiteks Itella Informationi tegevjuht Karl-Eric Schneider.
Schneider tõdes, et e-kviitungi tehniline lahendus pole veel lõpuni kirjeldatud ega välja arendatud. Üks väljakutse on kas või see, et panga kviitungid jõuavad süsteemi viitega.
„Praegu ei ole kõikidele küsimustele kindlasti vastuseid, kuid otsime lahendusi,“ lausus ta.
Autor: Lemmi Kann, Birjo Must
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele