Hiljutise majandussurutis käigus võis üha rohkem ja rohkem kuulda nii poliitikute kui ka majandusinimeste suust tõdemust, et on vaja mahukamalt arendada ettevõtlust ja ettevõtlusõpet. Käivitati mitmeid täiendkoolitusi, programme ja muid meetmeid, et inimesi õigele teele suunata.
Kindlasti on ettevõtlus just see, mis aitab rasketel ja tegelikult ka parematel aegadel nii inimesi kui ka riigi majandust edasi. Miks on siis ikkagi nii, et Eurobaromeetri 2007. aasta uuringu andmetel ei olnud 61% eestlastest mõelnudki oma ettevõtet luua ning vaid 5% tööealisest elanikkonnast tegeles ettevõtlusega?
Täpseid vastuseid sellele küsimusele ei ole kindlasti mitte kellelgi, kuid minu arvates tasub välja tuua vähemalt kolm põhjust. Esiteks - ettevõtluse arendamisele suunatud õpe on puudulik; teiseks - meil pole erinevalt näiteks Ameerika Ühendriikidest välja kujunenud ettevõtlikkust ja riskide võtmist soosivaid traditsioone; kolmandaks - kuna puuduvad ettevõtluse traditsioonid ja ka õpetamise traditsioonid, siis pole ka nende kahe osapoole vahel välja kujunenud head koostööd, mis aitaks kaasa uute ettevõtjate koolitamisele.
Ettevõtlik inimene ei ole vaid ettevõtja. Millegipärast on välja kujunenud arvamus, et ettevõtlusõpe ja sellega kohe seonduv mõiste ettevõtlikkus on vajalikud ainult nendele inimestele, kes plaanivad asutada oma äri ehk siis ettevõtte. Nii jääb mulje, et ülalmainitud statistikal põhinedes pole pea 95% tööealisest elanikkonnast vaja selle temaatikaga tegeleda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele