Ettevõtlusõpet vajavad nii töövõtjad kui ka tööandjad

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel kokku kutsutud Ettevõtlusõppe Mõttekoda sõnastas ettevõtliku inimese ideaali - "Mõtlen loovalt, algatan julgelt, tegutsen arukalt, vastutan ja hoolin". Ettevõtlikku inimest iseloomustavad väga paljud positiivsed omadused, nagu näiteks aktiivne eluhoiak, initsiatiivlikus, loomingulisus, suhtlemisoskus jne.

Kas need on oskused, mida vajavad vaid need, kes plaanivad tegeleda oma ettevõtte rajamisega? Minu arvates on need kindlasti sellised omadused, mida vajavad samapalju ka töövõtjad. Ei ole ju enam nii, et "mõisa köis las lohiseb" ja tööandja vaadaku ise, kuidas oma eesmärgid saavutab. Ning ega siis ettevõtlikkust vaid tööalase hakkama saamisega seondu. Ka isikliku elu õnnestumised ja ebaõnnestumised vajavad hakkama saamiseks kõiki neid omadusi.

Eksimine on edu alus. Ühiskonna arengu tagavad liikmed, kes julgevad unistada suurelt, tahavad riskida selle nimel, et oma unistusi täide viia ja ei karda sellel teel eksida. See viimane aga nõuab rohkemat, kui vaid tavateadmisi ja -oskusi. Nõuab nii isiklikke õigeid hoiakuid kui ka ühiskonnas levinud väärtusi. Kuidas õppida ja õpetada inimesi kaotama? On ju teada, et nii mõnigi Ameerika ettevõtja ei ole huvitatud koostööst inimestega, kes ei ole vähemalt ühte pankroti oma ettevõtjakarjääris läbi teinud. Äkki ongi meid takistavaks teguriks see, et aastakümnete jooksul ei olnud meil eksimine lubatud?

Ettevõtete roll on teenida omanikku ja olla ka kohaliku ühiskonna teenistuses. Esimest neist huvitab kasu ja kasu ei ole alati ainult kasumi teenimine. Teine on huvitatud tasutavatest maksudest, kuid kindlasti ka kohaliku ühiskonna arengust. Ettevõtjad kurdavad, et õppeasutustest tulevad noored ei oma tööks piisavalt ettevalmistust. Selleks, et seda probleemi lahendada, ongi ettevõtjad ning ettevõtete võtmeisikud oodatud osalema nii õppekavaarenduses, õppeprotsessis mentorite ja treeneritena, praktika juhendajatena ja praktikabaasidena. Selliselt osaledes ongi tuleviku kasu see, et tööjõu järelkasv vastab ettevõtete ootustele ja tagatud on ka ühiskonn jätkusuutlikkus.

Õnneks täna paljud ettevõtted ka nii toimivad. Möödas on ajad, kus tööandjate esindajad vastavad kõrgkooli soovile kutsuda tippspetsialist tudengitele esinema, et neil ei ole võimalik kulutada oma ressurssi, eelkõige inimressurssi põhitegevusega mitte seotud kõrvaltegevuseks. Näiteks Teenusmajanduse Koja üheks eesmärgiks on just väärtustada investeerimist haritud tööjõudu, kõrgkoolidega koostööst huvituvad ka mitmed teised ettevõtlusorganisatsioonid.

Sellises olukorras ainulaadne roll erakõrgkoolil, et sidustada nii ettevõtlus kui ka haridus. Peab ju erakõrgkool tagama püsimajäämise ettevõtjana ja tagama ka kvaliteetse hariduse, mis võimaldab lõpetajatel tööd leida ja teha ning kohaliku ühiskonna arengus kaasa rääkida.

Autor: Lemmi Kann, Krista Tuulik