Suvised lisakulud kasvatasid krediitkaartide kasutust viiendiku võrra

Krediitkaarte on kolme peamist liiki – vaba tagasimaksega kaardid, püsimaksega kaardid ja määratud tagasimaksega kaardid. „Vaba tagasimaksega kaardi puhul valib kaardiomanik ise, millal ja kui suures ulatuses kasutatud summa tagasi maksab. Püsimaksega kaardid on põhimõtteliselt järelmaksukaardid, mille puhul tuleb kasutatud summast iga kuu kindel osa tagasi maksta. Määratud maksega krediitkaardi puhul aga võetakse kogu kasutatud laenusumma järgmise kuu kokkulepitud kuupäeval kliendi pangakontolt maha,“ selgitas Suitsu kaartide vahelisi erinevusi ja lisas, et ehkki vaba tagasimaksega kaart on kõige vähem stressitekitav, kui rahaga kitsas käes, tähendab see teisalt suuremaid intressikulusid, kui pikema aja jooksul kasutatud summat kaardile tagasi ei kanta. Paremini saab finantsdistsipliini hoida aga määratud maksega kaardiga, mis pangale võlgu jääda ei lase, või püsimaksekaardiga, kus kokkulepitud graafiku alusel tehakse regulaarseid tagasimakseid.

Kui möödunud aastal vähenes esimese poolaasta  krediitkaartide maksetehingute käive  14%, siis tänavu on sama perioodi käibe tõus 5%. Krediitkaartide kasutamise kasvav trend viitab, et paljudel inimestel on kasutatud limiidi näol ette ära kulutatud terve kuupalk või enamgi. Palju kasutatakse krediitkaarti ka väiksemate ostude eest tasumisel – keskmine maksetehingu suurus oli juunis 27,8 eurot, mis on käesoleval aasta algusega võrreldes 3% vähenenud.

„See tähendab, et krediitkaardiga makstakse ka toidupoes ja muud igapäevast kraami ostes. Võlarattast väljatulek eeldab eriti vaba tagasimaksega krediitkaardi puhul keskmisest kõrgemat enesekontrolli, et näiteks igakuine sääst 10% sissetulekust kanda koheselt krediitkaardi tagasimakseks. Sellisel juhul kulub kuu sissetuleku ulatuses võetud krediidi tagasimakseks koos intressidega ligi 11 kuud.

Ka rõhutas Suitsu, et ehkki suvi on toonud ja toob veelgi kaasa mitmeid ahvatlevaid pakkumisi, ei ole siiski mõistlik kõigest kinni haarata, mis soodus ja põnev tundub. „Kuldreegel on mitte laenata raha sellise asja või teenuse ostmiseks, mille kasutusaeg saab otsa enne, kui olete võla ära maksnud. Näiteks ei ole üldse meeldiv maksta aastaid puhkusereisi eest, mis ammu meelest läinud,“ rääkis ta.

Kokkuvõttes toonitas Suitsu, et ehkki krediitkaart on tänapäeva rahamaailmas tavapärane teenus, mis muudab paljude inimeste elu mugavamaks, ei tohiks krediitilimiiti siiski kergekäeliselt kulutada. Kindlasti ei ole krediitkaarti limiidi suurendamine või uue kaardi taotlemine mõistlik siis, kui rahanappus kimbutab, sest see toob kaasa uued kulud teenustasude ja intresside näol.

Juunikuu seisuga on käibel  381 860 krediitkaarti, neist ligi pooled – 42% - on passiivsed. Kõige enam on väljastatud vaba tagasimaksega krediitkaarte –  134  917 kaarti ehk 35% kaartide koguhulgast. Üpris palju on ka järelmaksukaarte – 125 646, mis on 33% kõigist krediitkaartidest.

Käibelolevate krediitkaartide arv on viimase kahe aastaga 62 000 ehk 14% võrra kahanenud. Arvuliselt on kõige enam vähenenud järelmaksukaartide arv – 35 831 võrra. Suur kukkumine on tabanud ka määratud tagasimaksega krediitkaartide portfelli, mis on vähenenud 39% võrra.