Illegaali palkamine võib aastateks vangi viia

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul ei tohi riigis ebaseaduslikult viibivad välismaalased ka praegu Eestis töötada ega tööandjad neid tööle võtta, ent siiani on ebaseadusliku töötamise võimaldamine üksnes väärtegu. Praegu saab tööandjaid riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste töölevõtmise eest karistada kuni 300 trahviühiku ehk 1200 euro ning juriidilise isiku puhul kuni 3200 euro suuruse trahviga, kuid edaspidi on neid võimalik karistada ka kriminaalkorras.

Kriminaalkorras saab karistada tööandjat, kes võimaldas ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel siin töötada aasta jooksul vähemalt kaks korda, samuti kui ta on aasta jooksul ebaseaduslikult tööle võtnud kaks või määramata aja jooksul kolm ja enam välismaalast, alaealise välismaalase või inimkaubandusega seotud kuriteo välismaalasest kannatanu.

Rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse näeb seadus ette ka juhul, kui ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase töölevõtmisega on ohtu seatud tema elu või tervis, ning siis, kui välismaalast on koheldud inimväärikust alandavalt.

Kui välismaalane teeb ebaseadusliku töötamise võimaldamist käsitleva kuriteo uurimisel koostööd, võib talle anda prokuratuuri taotlusel menetluse ajaks kaaluka avaliku huvi korral tähtajalise elamisloa. Varem oli taolist elamisluba võimalik anda vaid inimkaubanduse ohvritele.

Tööandjatele lisandub seadusemuudatustega kohustus säilitada välismaalase töölevõtmisdokumente nii tema töötamise ajal kui ka veel 10 aastat pärast töösuhte lõppu, et vajadusel tõendada välismaalase Eestis töötamise õigusliku aluse olemasolu.

Riigikogus juuni keskel vastu võetud seadusemuudatused on ajendatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist.

Eestis algatati aastatel 2005-2010 välismaalase ebaseadusliku töölevõtmisega seoses 434 väärteomenetlust, neist 344 juhul määrati tööandjale trahv kogusummas 60 000 eurot.