Uuring: mehed naistest enam rahaga sina peal

Selle üks põhjuseid võib olla asjaolu, et naised ei ole oma teadmistes nii kindlad kui mehed – naised on meestest sagedamini andnud uuringus küsitud küsimustele vastuseks "ei tea", vahendab portaal minuraha.ee.

Küsimused, millega inimeste finantsalast kirjaoskust mõõdeti, käsitlesid teadmisi rahaasjade korraldamisest, finantsteenuseid ja nende kasutamist, samuti hoiakuid ja käitumist oma rahaasjades.

Uuringu tulemustest lähtuvalt soovitab OECD naiste finantskirjaoskuse taseme parandamisele rohkem tähelepanu pöörata. Seda mitmel põhjusel. Esiteks näitavad erinevates riikides tehtud uuringud, et naiste käsutuses olev raha läheb rohkem pere heaolu suurendamisele ja laste heaks ning see, kui efektiivselt seda raha kasutatakse, sõltubki naiste finantskirjaoskuse tasemest. Samuti on naistel oluline roll rahaalaste teadmiste õpetamisel oma lastele.

Teiseks näitab statistika, et naiste keskmine eluiga on meeste omast pikem ning seega peab neile pensioniks kogutud rahast (Eestis tähendab see investeeringuid II ja III samba pensionifondidesse ning muid sääste) jätkuma kauemaks. Mõned uuringud viitavad, et naised on loomupäraselt alahoidlikumad ja väldivad riske, samas ebakindlus või teadmiste puudumine finantsteemadel vähendab ka võimalusi teha edukaid finantsotsuseid. Uuringud näitavad ka seda, et naiste vaesusrisk kasvab lesestudes ning siis on oskus rahaasjadega toime tulla eriti kriitilise tähtsusega.

Üldiselt selgus hoiakuid käsitlenud küsimustest, et naised olid oma rahaasjade pikaajalises ette planeerimises meestest pisut kehvemad. Samas ei kehti see väide Eesti kohta: meil vastas 24% küsitluses osalenud naistest, et püstitab pikaajalisi rahalisi eesmärke ning püüab neid saavutada, meestest vastas samamoodi 21%. Ka väitele "ma hoian oma rahaasjadel hoolikalt silma peal” vastas Eestis 61% naistest jaatavalt, meeste vastav protsent oli tunduvalt madalam, 49%.

Samas finantsteenuste tundmist eeldavatele või arvutamisoskust nõudvatele küsimustele vastates jäid Eestis uuringus osalenud naised sarnaselt teiste riikide naistega meestele alla. Näiteks küsimusele “kui paned 100 eurot hoiusele, mille aastaintress on 2%, siis kui palju raha on sul seal ühe aasta pärast“ vastas Eestis õigesti 58% naistest ja 70% meestest. Naised jäid meestest enam hätta ka investeerimist puudutavatele küsimustele vastamisega ning olid kõigis riikides oma teadmiste hindamisel ebakindlamad kui mehed, andes meestest sagedamini uuringus küsitud küsimustele vastuseks “ei tea”.

Finantskirjaoskus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks.