Riigihangete ametilt nõustamistegevuse üle võtnud rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond on aasta jooksul andnud nõu ligi 1500 korral. Kõige rohkem küsivad selgitusi hankijad, kuid märgata on ka pakkujate ja huvitatud isikute arvu kasvu.
"Nõustamise eesmärgiks on tagada ühtne riigihangete seaduse rakenduspraktika. Nõustamine on oluline ka seetõttu, et riigihangete seaduse loojatena olema iga päev kontaktis nendega, kes peavad seda seadust rakendama,“ selgitas osakonna juhataja Agris Peedu.
"Jätkuvalt on palju päringuid erandlike hankemenetluste kasutamise võimaluste kohta. Nõustamispraktika näitab, et hankijad ei suuda üldjuhul väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tingimusi täita, seetõttu puudub ka võimalus taolist erandlikku hankemenetlust rakendada."
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on üheetapiline menetlus, mille korral hankija peab hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga, esitades nendele eelnevalt hankedokumendid. Ministeeriumi hinnangul on see kõige vähem läbipaistev menetlus, mis on lubatud vaid rangelt sätestatud alustel.
Nõu küsitakse ka hankelepingu muutmise kohta. "Juba sõlmitud hankelepingu muutmine pole reeglina lubatud ning see saab kõne alla tulla vaid teatud erandjuhtudel. Nõustamispäringutest selgub, et üldjuhul soovivad lepingut muuta pakkujad, sellise otsuse saab siiski teha ainult hankija,“ rääkis Peedu.
Aasta tagasi riigihangete ameti tegevused üle võtnud rahandusministeerium on viinud läbi üle 60 riigihangete koolituse, kokku on teadmisi täiendanud üle 2500 hankija kui ka pakkuja esindaja.