Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kes tahaks töötada veatus ettevõttes?
EASi ärikonsultant Veigo Kell arutleb, milline on veatu ettevõte ning kes sellises töötada võiksid.
Mõttelennu ajendas ajakirjas Director ilmunud Virve Roosimäe kommentaar: "Mulle meeldis ühe Norra tippjuhi ütlus, et tema eesmärk on juhtida ettevõtet, kus tulemuseks on null viga. Mis tähendab seda, et plaanimine peab hõlmama pikemat perioodi ja olema suunatud tulevikku. Kui me teame, mida me tahame, saame vältida ka ebaõnnestumisi."
Niisiis – vähemalt ühe juhi arvates on olemas sellised ettevõtted, kus ei tehta mitte mingisuguseid vigu.
Kui vigade tegemisest rääkida, siis kindlasti ei kuulu vigu mittetegevate ettevõtete kategooriasse ei näiteks Apple (päris mitmed ebaõnnestunud tooted), Nokia ega ka ükski muu vähegi suurem ja tuntum firma. On äärmiselt väheusutav, et selline ettevõte võiks üldse eksisteerida. Aga mõtteharjutusena oleks päris hea ette kujutada, missugune see null veaga ettevõte võiks välja näha.
- null veaga toimise saavutamise üheks peamiseks eelduseks on inimfaktori osa viimine miinimumi (inimene on ju ekslik!). Ilmselt ei saa selline ettevõte toimida teeninduses või teadmustöö valdkonnas, kus inimliku vea tekkimise võimalus on küllaltki tõenäoline. Pigem on tegemist robot-tootmisega, kus toodanguks midagi lihtsat – võtame näiteks mutrid. Aga kuna eesmärgiks on vigade vältimine, siis saab toota ainult ühte sorti mutreid, sest sortimendi suurendamine lisaks kohe vigade tekkimise võimalust.
- null veaga ettevõtet sobib juhtima ainult selle omanik. Palgatud juhi puhul on alati võimalus, et juht teeb omaniku meelest mõne vea. See ei lähe meie vigadevaba ideaaliga kokku.
- null veaga ettevõttes ei katsetata kunagi midagi uut – sest see toob automaatselt kaasa võimaluse, et midagi võib untsu minna. Järelikult, treime ühte sorti mutreid täpselt samal viisil nagu seni.
- kuna vead on õppimise seisukohalt sama tähtsad kui sõnnik põllurammuna, siis on null veaga ettevõttes õppimise ja arenemisega lood kehvad.
Null veaga ettevõttes peavad inimesed töötama sama mehhaaniliselt nagu robotid. Arvata võib, et inimliku vea vältimise illusiooni tekitamiseks on null veaga ettevõte ennast sertifitseerinud vastavaks kõikidele ISO standarditele vahemikus 1 – 100000000000000000.
- null veaga ettevõttes puudub fun – sest fun sisaldab liiga palju ettearvamatuse komponenti. Parajalt irooniline nüanss on siin see, et funi-vaba ettevõtet propageeritakse blogis, mille juhtlause on “Et su töö oleks fun”
- null veaga ettevõttes ei tohi mitte kunagi mitte keegi haigestuda – see oleks automaatselt viga.
Hetkel kuum
- null veaga ettevõttega saab suhelda ainult selline ettevõte, mis on täpselt samasugune, ehk “veatu”. Kuna teadaolevalt selliseid ettevõtteid pole, eelistab null veaga ettevõte omaette nokitseda.
Kokkuvõttes pole null veaga ettevõte mitte midagi muud, kui üks kohutavalt suur viga. Jääb mõistetamatuks, miks peaks selline ettevõte kellelegi ideaaliks olema. Kas leidub kedagi, kes sooviks sellises ettevõttes töötada? Kui suured võiks olla šansid, et selline ettevõte oleks püsivalt konkurentsivõimeline? Nagu näitas Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2011, on tulevikku vaatamine ja planeerimine tõepoolest paljude Eesti ettevõtete nõrgaks kohaks.
Autor: Veigo Kell, Rivo Sarapik
Enimloetud
3
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele