Tulumaksusoodustuse piiramine lööb valusalt paljusid peresid

Näiteks on riiklikus lasteaias kohatasu 192-268 eurot ehk 3000-4200 krooni aastas. Mistahes spordihobile, olgu selleks tantsukool või jalgpallitrenn, kulub aastas samuti ca 192 eurot ehk 3000 krooni lapse kohta, enamik trenne on aga oluliselt kulukamad, tõi Suitsu näiteid.

"Aga kui peres on mitu last, kel on hobid? Või käib lasteaialaps lisaks veel tasulises eelkoolis, mille hinnad küünivad kohati üle 64 euro ehk 1000 krooni kuus – see tähendab taas keskmiselt 576 eurot ehk 9000 krooni lisakulu aastas?“ tõstatas Suitsu mitu küsimust. Juba eeltoodud näites antud summade kokkulöömine annab poole tulevikus maksimaalselt tagastuseks sobivast summast – 960 eurot ehk 15 000 krooni, märkis ta.

Lisaks on 17% Eesti peredest kodulaen. „Keskmine kodulaenu jääk on täna 40 000 eurot ehk ca 626 000 krooni, keskmine intressikulu aastas 3,4%. Seega kulub intressi maksmiseks keskmiselt 1360 eurot ehk 21 284 krooni aastas,“ rääkis Suitsu lisades, et euribor, millest sõltub valdava enamiku Eesti kodulaenu võtnute laenuintress, jätkab tõusu ning on saavutanud viimase kahe aasta rekordtaseme. Seega kasvavad kodulaenude intressid ja paljud paraku kaotavad veelgi suurema osa tulumaksutagastusest.

Suitsu viitas, et arvestades varasema näitega, on maksutagastuse ülempiir juba lõhki – keskmine kodulaen, kooliks valmistuv lasteaialaps ning üks koolilaps, kes trennis käib, tähendavad kokku juba pea 2319 eurot ehk 36 284 krooni.

„Seni pole me oma näites aga arvestanud kõrghariduse kuludega. Peres, kus kõrgkoolis õpib tasulisel kohal vähemalt üks laps, pole edaspidi võimalik tulumaksusoodustuse teisi väljundeid, mis puudutavad kodulaenu intresse või annetusi, enam kasutada, sest õppetasud jäävad enamasti vahemikku 1800-1900 eurot aastas. Võib ju eeldada, et õppekulud tuleks ära tuua lapse enda deklaratsioonil, aga see eeldab, et laps peaks ise eelnevalt piisavalt tulu teenima, et soodustust kasutada. Reaalsus on paraku selline, et enamik tudengeid nii suurt aastatulu ei teeni,“ toonitas Suitsu ja tõi mõned näited: aasta infotehnoloogia eriala bakalaureuseõppes maksab 1930 eurot ehk 30 200 krooni, meedia erialalal 3000 eurot ehk pea 47 000 krooni, õigusteaduses 2880 eurot ehk 45 000 krooni ja arstiteaduses koguni 4600 eurot ehk pea 72 000 krooni. Kõik need summad ületavad juba üksigi plaanitavat tulumaksusoodustuse ülempiiri.

 „Üha enam räägitakse ka elukestva õppe olulisusest ning paljud eestimaalased on kasutanud võimalust küpsemas eas kraadiõppesse minna või teine kutse omandada. Üle 25-aastaste üliõpilaste osakaal on viimase 15 aastaga Eestis kasvanud 22%-lt 37%-le. Seega on paljudes peredes kõrgharidust või uut ametit omandamas ka vanemad, “ rääkis Suitsu viidates ka magistriõppe kuludest: eesti keele ja kirjanduse, ühiskonna- ja ajalooõpetaja peab magistriõppe eest tasuma 2000 eurot ehk ca 31 000 krooni aastas, majandusmagistriks saamine maksab aga 2820 eurot ehk 44 000 krooni aastas.

„Kui aga ka vanem soovib samuti sporti harrastada või osaleb ta täiendõppes, näiteks keeleõppes, siis need arendavad tegevused maksusoodustuse alla enam ei mahu,“ nentis Suitsu. Seega ei toeta eelnõu just elukestvas õppes jätkamist, kui perel on palju kohustusi või vanem soovib maksusoodustust kasutada laste huvihariduse kulutuste vähendamisel.

Käesoleval õppeaastal õppis tasulises õppes 49% tudengitest ehk 33 929 inimest, sealhulgas oli sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse tudengitest oma raha eest õppimas koguni 83% ehk 19 370 inimest. 48% tasulistel kohtadel õppijatest on vanemad kui 25 aastat. See aga tähendab, et nende õppemaksu ei saa nende eest deklareerida vanemad või muud sugulased. Enam kui pooled tudengid on võtnud ka õppelaenu, mille intressidele kehtis seni tulumaksusoodustus, kuid alates 2011. aastal esitatud deklaratsioonist aga enam mitte. Seega kasvavad paljude oma raha eest õppivate tudengite õppekulutused veelgi.