Tööta koos kohalikega ja alustuseks vahest isegi kellegi alluvuses ehk kohalike inimeste seas. Ära kunagi arva, et asjad töötavad, kuna nad on oma riigis varem töötanud. Nii soovitab rahvusvahelise juhtimiskogemusega EMSLi nõukogu liige Kristina Mänd portaalis Juhtimine.ee neile, kel mõlgub meeles oma äri alustamine mõnes välisriigis.
Kristina Mändi küsitles Indrek Maripuu.
Kas saaksid algatuseks rääkida oma kogemusest rahvusvahelise meeskonna juhtimisel?
Olen juhtinud rahvusvahelises kodanikuühenduste liidu CIVICUS tiimi, olin administratsiooni direktor ja allusin koos programmide direktoriga peadirektorile. Meil oli 35-40 töötajat 27-st erinevast riigist.
Alustasin CIVICUSes tööd nõunikuna 2006.a.jaanuar, tiimi juhtisin juulist 2006 kuni aprillini 2007 - oligi planeeritud selline tööaeg kuni leiame uue inimese - ja seejärel jätkasin nõunikuna kuni augustini 2010. Direktorina olin vastutav organisatsiooni sisekeskkonna ning finantside, personali ja kinnisvara juhtimise eest; vastutav CIVICUSe liikmeskonna programmi, kodanikuühenduste maailmaassamblee korraldamise ning organisatsioonile finantsvahendite leidmise ja haldamise eest. Nõunikuna olid minu ülesanded esialgu kodanikuühenduste rahvuslike võrgustike koordineerimine, peasekretäri nõustamine planeerimises, juhtimises ja järelvalves; peasekretäri nõustamine valitsemises ja vastutavuses; CIVICUSe tegevusplaanide ja eelarve täitmise jälgimine. Hiljem lisandusid kodanikuühenduste seaduslikkuse, läbipaistvuse ja vastutavuse programmi suunamine, strateegia koostamine ja elluviimine.
Aastatel 1997-1999 juhtisin sadade vabatahtlike tööd muusikaturneedel USAs ja Kanadas. Meie ülesandeks oli teha HIV/AIDS ennetustööd ja minu ülesandeks tagada, et vabatahtlikud on igal kontserdi paigas väljas, juhendatud, hinnatud ja tegevus sujub. Tegin seda kolm aastat.
Mis on olnud Sinu suurim õppimise koht rahvusvahelise meeskonna juhtimisel?
Selgitada välja inimeste ootused ja ettekujutused nende tööülesannetest ja olla selge, millega organisatsioon tegeleb, millised on tema väärtused ning kuidas konkreetse inimeste tööorganisatsiooni eesmärki panustab.
Tegelikult inimesed ei olegi nii erinevad - loll on loll ja tark on tark sõltumata kas ta tuleb Iraanist, LAVist või Venemaalt. Usun, et peamised erinevused tulevad inimeste enda väärtustest nagu ausus, täpsus, kohusetundlikkus, empaatiavõime.
Mina soovitan, et ole kannatlik ja ära arva, et kuigi kõik tööl räägivad inglise keelt, saavad nad sõnadest ja lausetest ühte moodi aru. Ära alahinda inimeste eneseväärikust ja –teadlikkust, nt kui keegi on olnud varem kõrgel ametikohal oma riigis, kuid rahvusvahelises ühenduses on ta madalamal, siis ei pruugi ta kohe vastavalt käituda ja kamandab edasi. Suhtle, kuula, selgita ja ole kannatlik.
Kas oli ka mingeid selliseid kogemusi, kus pidid tunnistama, et mingid teadmised-kogemused, mida omasid ja mille toimimises olid raudkindel, tuli rahvusvahelises kontekstis siiski ümber hinnata?
Jah, kolm asja. Esitleks, usu üle ei tohi nalja visata. Teiseks,söömisharjumustest tuleb lugu pidada, näiteks alati hoolitseda, et lahendatud saaksid nii lihasööja, taimetoitlase, kosheri, halali jms vajadused. Kolmandaks, kogu elu ei toimu põhjapoolkeral ja seda tuleb arvestada nii tööaja kui kohtumiste määramisel. Neljas asi siiski ka – Skype ja mailid on toredad, aga nad ei asenda näost-näkku suhtlemist ja üksteise tundmist.
Millist nõu annaksid Eesti juhile, kes hakkab looma oma meeskonda teises riigis eesmärgiga luua seal toimiv kohalik müügistruktuur?
Tööta koos kohalikega, ja alustuseks vahest isegi kellegi alluvuses ehk kohalike inimeste seas. Nii õpib ruttu. Ära kunagi arva, et asjad töötavad, kuna nad on Sul oma riigis varem töötanud. Vaata, kes on otsustajad ja kuidas tööülesandeid jagatakse ning tee järgi. Ole lugupidav, ära maksa kohalikele vähem kui mujalt tulnud inimestele, hoia oma väärtusi nagu näiteks meestele ja naistele võrdne palk ja võrdsed tingimused-kohustused ning täpsus kellaegades jms, kuid arvesta kohalike oludega. Ära laia! Suhtle teiste rahvusvaheliste ettevõtetega ja kuula, mida neil on Sulle rääkida oma kogemustest.
Mis oleks Sinu Sinu 3 nõuannet välismaal inimese värbamiseks - kas on mingeid erisusi, mida seni siseriiklikult toimetanud juht ei oska näha?
1) Loe esimesena läbi sooviavaldus ja siis kontrolli CVd. Alati võta ühendust inimese soovitajatega ja kuula tähelepanelikult, mida nad Sulle räägivad või jätavad rääkimata. vähemalt kümnest inimesest, kellele saadad ülesanded, intervjueeri vähemalt kolme ja vajadusel mitu korda. Ära unusta, et oskused on õpitavad, väärtused ja suhtumine üldiselt mitte.
2) Lase tööle tulijal lahendada ülesandeid. Juba tema valmisolekust ja suhtumisest näed sa rohkem kui CVst.3) Tee shortlist
4) Siseriiklikul värbamisel ei küsita inimese vanust, perekonna seisu jms. Need on isiklikud teemad, millel tööoskustega vähe pistmist. Rahvusvaheliselt ma soovitan intervjuu lõpuosas neid siiski küsida, sest näiteks pereinimesele tuleb vahest maksta kinni terve pere sõidukulud, või viisad jms.5) Kasuta värbamisel võimalusel kohalike inimeste abi. Näiteks on minu jaoks alati imelikud Indiast tulnud CVd, aga minu Indiast pärit kolleeg õpetas, millele tähelepanu pöörata jms. Aitas kohe.
Autor: Lemmi Kann, Juhtimine .ee
Seotud lood
Mitmed tänavu kehtima hakanud maksumuudatused aitavad ettevõtetel kulusid kokku hoida ja võimaldavad tõsta ka töötajate heaolu, mis toob ettevõttele täiendava kasu. Lisaks tasub ettevõtjatel tänavu panustada kulude kokkuhoiule läbi e-arvete kasutuselevõtmise ja sobivaima pangateenuse valikuga, kirjutab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.