Autor: Lemmi Kann • 24. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lepitusmenetlus – sõda ei ole võit kummalegi poolele

Eelmisel reedel Eestit külastanud Ühendkuningriigi tunnustatumaid lepitajaid Stephen Ruttle soovitab ettevõtjatel valida kohtuprotsessi asemel lepitusmenetlus, mis säästab  kohtuga võrreldes nii aega kui raha.

Stephten Ruttle'i mahukas rahvusvahelise lepitusmenetluse kogemustepagasis on rohkem kui 700 ärivaidlust, milles on kaalul olnud kuni 1,8 miljardi euro suurused summad.

„Lepitusmenetluse eesmärk on saavutada kiirelt mõlemaid pooli rahuldav tulemus kolmanda, erapooletu lepitaja abiga, kellele mõlemad osapooled saavad konfidentsiaalselt esitada oma argumendid. Protsessi edu eelduseks on mõlemapoolne soov jõuda lahenduseni ning reaalsete otsustajate ühe laua taha saamine,“ rääkis Ruttle advokaadibüroo SORAINEN lepitusmenetluse teemalisel ärihommikul.

Eestis hakkas lepitusmenetlust reguleeriv seadus kehtima 1. jaanuarist 2010, kuid siiani kasutatakse seda reaalselt väga vähe nii kommerts- kui tsiviilvaidlustes. „Lepitusmenetlus on Baltikumis veel vähe kasutusel. Kuigi nii Eestis kui Leedus on paigas juriidiline raamistik, ei usalda ettevõtted lepitamist, kuna sellele saab seaduse jõu anda ainult poolte kokkuleppel, nad on harjunud kohtusse pöörduma ning ei usuta, et lepitaja suudaks olla erapooletu,“ nentis advokaadibüroo SORAINEN partner ja regionaalse vaidluste lahendamise töörühma juht Carri Ginter.

„Samas saab lepitusmenetluses säästa kohtuprotsessiga võrreldes suurel hulgal aega ja raha, otsuse teeksid osapooled ise ning tihti on lepitused võimaluseks edasise positiivse koostöö jätkamiseks, samas kui kohtuprotsess tavaliselt rikub suhted, võib-olla lõplikult,“ rõhutas Ginter.

Kui lepituse jooksul ei saavutata mõlemat poolt rahuldavat tulemust, siis vastavalt lepitusmenetluse seadusele on lepituse jooksul arutatu konfidentsiaalne ega mõjuta edasist potentsiaalselt kohtuvaidlust. Lepitusmenetluse tulemust saab Eestis kohtu poolt kinnitada lasta vaid 63,91 euro suuruse riigilõivu eest, mis on võrdne vaid 319,55 eurose (5000 krooni)  väärtusega tsiviilasja riigilõivuga kohtumenetluses ning nt 6391,16 euro (100 000 krooni) väärtusega asja puhul on riigilõiv 10 korda suurem, 639,11 eurot. Lisaks saab lepitusprotsessi kestvust mõõta päevades-nädalates, aga enamik kohtuprotsesse võtavad kuid ja aastaid.

„Ükski advokaat ei saa garanteerida kohtuvõitu. Maksimaalsed šansid on 80/20. Seega kui mängus on suured summad, näiteks 4 miljonit dollarit nagu mul täna käsil olevas lepituses, siis on ka 20%line kaotusevõimalus liiga palju,“ lisas Ruttle.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700