Lihtne ja tulemuslik maksusüsteem nüüd veel lihtsam ja õiglasem?

Uus tulumaksu eelarvestrateegia tähendab füüsilisest isikust maksumaksjale, et alates 2015. aastast võib maksukoormus küll langeda, kuid enne seda toimub aktiivselt mahaarvamisi kasutavate maksumaksjate suhtes siiski mõningane maksukoormuse tõus. Teiste sõnadega peavad 3196 eurose mahaarvatava kuluga arvestanud isikud arvestama, et nende kulutustele lisandub peagi tulumaks 1920 eurose piiri ületamisel. Maksimaalselt tänase mahaarvamise piirmäära ära kasutava tavalise maksumaksja olukorda leevendab, kuid ei pruugi taastada ka 2015. aastaks lubatud üldise tulumaksumäära langetamine 1% võrra (21 % pealt 20 %-le).

Mahaarvamiste muudatust põhjendatakse lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemiga ning põhimõttega, et sotsiaalvajadusi rahastatakse kogutud maksudest, mitte maksude kogumatajätmisest. Rahandusministeeriumi pressiteade ega seaduse eelnõu seletuskiri antud põhjendusi pikemalt ei ava. Seetõttu jääb hetkel vastuseta küsimus, mis täpselt oli vanas seaduses kulude mahaarvamise osas keeruline ja ebavõrdne ning mis on homme lihtsam ja ühetaolisem.

Tulumaksu mahaarvamise tänane kogusumma (3196 EUR) on sama lihtne ja arusaadav kui uus (1920 EUR) ja mõlemad on väljendatud numbriliselt.Teiseks ei pruugi igas olukorras olla ainuõige põhimõte tegelda sotsiaalvajaduste rahuldamisega läbi maksude kogumise ning sellele järgneva riigipoolse jagamise. Inimväärikuse kaitsmise põhimõttest tulenevalt ei saa alati eelistatum variant olla see, et võtta maksumaksjalt raha ära ja siis saata riigi juurde endale või meelepärasele MTÜle toetust küsima.

Eelnõus jäi silma ka erisoodustuse regulatsiooni muudatus, millega ei loeta enam erisoodustuseks töö- või teenistusalane tasemekoolitus. Samas on see jätkuvalt erisoodustus juhtimis- või kontrollorgani liikmete, võlaõiguslike lepingute alusel töötavate või teenust osutavatele isikute jne osas.

Seadmata kahtluse alla muudatuse üldist kiiduväärt eesmärki, saab mõnes kohas siiski rääkida veel eelnõu lihvimise võimalusest. Nimelt jääb arusaamatuks kulutuse ilma igasuguste lisatingimusteta lugemine erisoodustuseks kõigi teiste töötajate osas, kes ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes. Antud otsustuse põhjendamisel keskendub eelnõu kulutuse ettevõtlusega seotuse või mitteseotuse asemele aga hoopis sellele, et antud viisil  soovitakse takistada tööjõumaksudest kõrvale hoidumist.

Eelnõust ei selgu täna veel, miks peaks tööandja ausus või ebaausus olema jaotunud lepingu liikide järgi, st olles aus töölepingulise töötajaga ja ebaaus võlaõigusliku lepingu alusel töötavate isikutega.Kokkuvõttes võiks siinkohal kaaluda eelnõu täiendamist juhtimis- või kontrollorgani liikmete, võlaõiguslike lepingute alusel töötavate või teenust osutavatele isikute osas ajalise piirangu lisamisega, mille kohaselt ei ole tegemist erisoodustusega, kui isik on enne tasemekoolitust olnud tööandjaga tööalaselt seotud pikema aja jooksul või on seda pärast koolitust.

Autor: Lemmi Kann, Villy Lopman