ELi riigihanketurg kolmandate riikide ees kaitsetu

Just see avatus jätab siseturu täiesti kaitsetuks selliste kolmandate riikide ettevõtete ees, kes pole kohustunud tagama omaenda turul samasugust avatust. Paljude Euroopa riikide kaubanduspartnerite  standardid ja normid, teenused, investeeringute ja riigihangete menetlused on läbipaistmatud. Riigid kasutavad selliseid tööstuspoliitika meetmed, mille eesmärk on impordi sunniviisiline asendamine, tehnosiirde toetamine ja toorainega varustamisel selgelt oma kohalike tootjate eelistamine.), kuid kogemus näitab, et ühtegi neist eeskirjadest ei kohaldata kolmandate riikide riigiettevõtete suhtes, eriti riigihankemenetluses.

ELil on kõnealuses valdkonnas ranged eeskirjad, mille eesmärk on tagada aus konkurents võrdsetel tingimustel (level playing field

Suureks küsimuseks on - kuidas EL saaks tagada võrdse konkurentsi juhtudel, kus siseturule lubatakse kolmandate riikide riigiettevõtted, mille omad turud on aga EL ettevõtetele suletud.

Mõningad näited:

Hiina turud on endiselt palju vähem avatud, kui nad olla võiksid. Hiina, kus SKP oli 2009. aastal 3573,8 miljardit eurot, eksportis samal aastal ELi 227 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid ning importis neid 99,7 miljardi euro väärtuses. Alates 2003. aastast on riigihangete seaduse artiklis 10 olnud „osta kohalikku” klausel ja 2007. aastal tugevdati „osta Hiina päritolu” poliitikat kahe määrusega, mille kohaselt on välistarnijatega võimalik sõlmida lepinguid vaid olukorras, kus kodumaised tooted on „ebamõistlikult” kallimad ja madalama kvaliteediga. – täielikult välismaises omanduses olev ehitusettevõte) ja JV (joint venture – ühisettevõte) süsteemi, mis praktikas eemaldab kõik välismaa ettevõtted riiklikelt konkurssidelt, lubades neil osaleda vaid harva väljakuulutatavatel kodumaiste projektide rahvusvahelistel konkurssidel. Mõlemad ettevõtted – WFOCE ja JV peavad vastama Hiina litsentsisüsteemile, milles nõutakse, et omakapital ületaks projekti väärtuse vähemalt viiekordselt, alaliste töötajate hulgas peab olema vähemalt 300 inimest, kes on vähemalt ühe aasta alaliselt Hiinas elanud, tuleb esitada varem Hiinas teostatud projektid ning ühisettevõtted liigitakse kõige madalamasse litsentsikategooriasse.

2009. aastal tõlgendati seda normi rangelt, kaotades kõik veel säilinud võimalused, eelkõige kõrgtehnoloogiliste ja innovaatiliste toodete osas, sätestades ühtlasi 2008. aastal range järelevalve ehituse riigihankelepingute üle ja 2009. aastal siseriiklike toetusmeetmete üle. 2009. aasta novembris võttis Hiina kasutusele kodumaiste akrediteeritud innovaatiliste toodete loetelu ja 2010. aastal esitas riiginõukogu ettepanekud riigi kontrolli all olevate äriühingute kohta, millega stimuleeriti neid tegutsema vaid siseturul.Samal ajal nähti aga ette riigiabi Hiina kõrgtehnoloogilisele tööstusele, et muuta see välisturgudel konkurentsivõimelisemaks. Ehitustööde valdkonnas loobus Hiina projektijuhtimise, ehituse juhtimise ja muude ehitusteenuste osas litsentsisüsteemist ja võttis kasutusele uue WFOCE (wholly foreign-owned construction enterprise

Venemaal, mis ei osale WTO riigihankelepingutes, kehtestati majandusearengu ministeeriumi 2008. aasta detsembri eeskirjaga piirangulised tingimused juurdepääsuks riiklikele ja omavalitsuste hankelepingutele, eelistades riiklikke tooteid ja teenuseid, mis“.

võivad olla 15% võrra üle hinnatud, samal ajal kui 2009. aastal võeti kasutusele kriisivastased meetmed „Buy Russian

Brasiilias muudeti 2010. aasta juulis riigihankeseadust, võimaldades tellivatel asutustel reserveerida 25% lepingu mahust osaliselt või täielikult Brasiilias toodetud või tarnitud teenustele või toodetele. 2009. aastal oli Brasiilia SKP 1128,5 miljardit eurot.

USAs tugevdas kongress Ameerika majanduse taastamise ja reinvesteerimise seadusega (ARRA) Ameerika Ühendriikide päritolu kaupade ja teenuste eelistamise nõudeid. 2009. aastal oli USA SKP 10 122,6 miljardit eurot, USA eksportis ELi umbes 286,8 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid ning importis samal aastal EList umbes 323,8 miljardi euro väärtuses.

Jaapanis, mis on ELi seitsmes eksporditurg, mille ekspordimaht oli 2009. aastal 36 miljardit ning impordimaht 56,7 miljardit eurot, on ELi ettevõtetel raskusi juurdepääsuga riigihangetele, vaatamata asjaolule, et Jaapan on allkirjastanud WTO riigihankelepingu seaduse - üksnes 4% (22 miljardit eurot aastal 2007) kõigist Jaapani riigihangetest olid avatud ELi ettevõtetele, mis on vähem kui 0,7% Jaapani SKPst, samal ajal kui Jaapanil oli juurdepääs ELi riigihangetele 312 euro ulatuses, mis on 2,5% ELi SKPst.

Vietnamis võeti 2010. aasta aprillis vastu määrus kodumaiste toodete ja materjalide kasutamise ja nende toodete hankimise riigihankelepingute kohta, mida rahastatakse riiklikest fondidest. 2009. aastal oli Vietnami SKP 66,8 miljardit eurot, riik eksportis ELi 7,8 miljardi euro väärtuses kaupu ja importis EList 3,8 miljardit euro väärtuses.

Austraalias võtsid kaks osariiki 2009. aastal vastu eeskirjad olulise suurusega (rohkem kui 250 miljonit AUD) riigihankelepingute kohta. Victoria osariigis kehtestati kohalike (Austraalia või Uus-Meremaa) toodete kasutamise nõue 40% ulatuses, samas kui New South Walesis sätestati 20% hinnaeelistus, millele juhtumipõhiselt lisandub veel 2,5-5% eelistus. 2009. aastal oli Austraalia SKP 712,8 miljardit eurot, riik eksportis ELi 14,4 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid ning importis neid 34,1 miljardi euro väärtuses.

Neid probleeme arutas ja otsis lahendusi Euroopa Majandus– ja Sotsiaalkomitee (EMSK) omaalgatuslikus arvamuses „Kolmandate riikide riigiettevõtted EL riigihanketurul”. Lahendust nähakse terves reas abinõudes alates Euroopa „läbirääkimisjõu tugevdamisest” WTO läbirääkimistel kuni soovituseni „Kui suured kaubanduspartnerid saavad kasu ELi turu üldisest avamisest, ilma omalt poolt turgu avamata, siis peab EL kaaluma ELi teatud riigihangete sektorile sihitud piirangute kehtestamist eesmärgiga motiveerida neid partnereid turge mõlemapoolselt avama.”

Aeg näitab, mida arvab sellest Euroopa Komisjon ja mis saab edasi.

Autor: Lemmi Kann, Reet Teder