Eesti Pank: võlakriis Euroopas pidurdab arengut

Ettevõtete heast kohandumisvõimest annab Eesti Panga presidendi sõnul tunnistust see, et  eksport on kasvanud kiiremini kui nõudlus meie peamistel sihtturgudel, kusjuures kaubaekspordi maht on kriisieelseid tasemeid juba ületanud. Edaspidi hakkab järjest rohkem majanduskasvu panustama ka sisenõudlus. Sellele viitab tootmisressursside rakendatuse kasv, kasvav kindlustunne ja alanev tööpuudus.

Eesti Pank märkis, et hinnakasv on viimastel kuudel olnud kiire nii Eestis kui ka euroalal. See on ennekõike tingitud toidu- ja toormehindade tõusust maailmaturul, kodumaiste tegurite roll on seni olnud tagasihoidlikum. Ettevaates on oluline vältida toormehindade ülekandumist, mis kahandaksid ettevõtete konkurentsivõimet. Toormehindade ülekandumise mõju vähendamiseks tuleb tähelepanu pöörata konkurentsi suurendamisele siseturul ja hinnakujundusele administratiivselt kontrollitud sektorites ning vältida tootlikkuse kasvu ületavat palgatõusu.

Riigi rahanduse kestliku arengu seisukohalt on tähtis, et valitsus jätkaks oma varasemaid plaane eelarvepuudujäägi vähendamisel ja valitsussektori efektiivsuse tõstmisel. Kiirema majanduskasvu mõjul enam laekuvaid maksutulusid tuleb esmajoones kasutada eelarve tasakaalu saavutamiseks ja reservide taastamiseks. Seda tähtsustab ka mullu kevadel kokku lepitud eelarvestrateegia, mille järgi peaks eelarve jõudma taas ülejääki hiljemalt 2013. aastal ja mille saavutamine oleks mõistlik ka praegu.

Eesti finantsstabiilsuse üldine riskihinnang on eelmise aasta hilissügisega võrreldes muutunud väga vähe. Eelkõige on majanduskasvu kiirenedes alanenud laenukvaliteeti ohustavad Eesti-sisesed riskid. Kui lähtuda prognoositud majanduskasvust ja finantskeskkonna arengust, siis pankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus tõenäoliselt suureneb. Samas võib Eesti laenuvõtjate maksevõime intressimäärade mõõdukat tõusu ning samal ajal reaaltulu tagasihoidlikku kasvu arvestades mõnevõrra halveneda. Välisriskid ei ole Euroopa võlakriisi püsimise tõttu muutunud. Euroopa Pangandusjärelevalve läbi viidava pankade tugevusanalüüsi tulemuste avalikustamine ja sellega kaasnevad meetmed peaksid aitama pankade rahastamisriske vähendada.

Rahvusvahelise ja sealhulgas Eesti õigusraamistiku eelseisvate muutuste taustal on pankade kapitali tugevnemine positiivne areng. Ka järgmiste aastate otsustes, mis puudutavad kasumi jaotust või kapitali juhtimist, on mõistlik silmas pidada kavandatavaid nõudeid kapitali mahule, eelkõige selle kvaliteedile. Seetõttu väärib toetust Rootsi finantsjärelevalve ettepanek kehtestada pankadele kõrgemad kapitalinõuded.

Rootsi finantsjärelevalve ja keskpanga tegevus aitab pehmendada Eestis tegutsevate pangakontsernide kaudu vahendatud rahvusvahelise finantskeskkonna likviidsusriski, aga ka Rootsi kiire majanduskasvu võimalikust tasakaalustamatusest tulenevaid ohte. Samuti leevendavad likviidsusriski otsused, mille tulemusel on enamiku Eesti tegutsevate pankade likviidsete varade osakaal suurenenud. Selleks, et pankadel sujuks likviidsusriski juhtimine ka edaspidi, tuleb sõltuvalt nende ärimudelist pöörata ühel juhul tähelepanu piiriülese koostöö tõhustamisele ja teisel juhul likviidsuspuhvri hoidmisele.