Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-raha asutuste regulatsioon: mis muutub?
Rahandusministeeriumi poolt on muutmisel makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, põhirõhuga uuendada e-raha asutuste regulatsiooni.
Eelnõu seletuskirjas on toodud lühidalt, mille osas peamised muudatused tulevad:
* ühtlustatakse e-raha asutuste ning muude e-raha väljastajate (nt isikud, kes väljastavad e-raha, kuid võimaldavad selle kasutamist piiratud ulatuses) tegevusele seatud nõuded, seda põhjusel, et need omavad oma tegevuses sarnast iseloomu;
* lihtsustatakse ning muudetakse neutraalsemaks e-raha definitsiooni, mis peaks katma rohkem olukordi, kus teenusepakkuja (e-raha asutus või krediidiasutus) emiteerib ettemakstud väärtuse ulatuses vahendeid, mida saab kasutada makseteks erinevate toodete ja teenuste tarbimisel. E-raha definitsiooni alla läheb nii e-raha, mis hoitakse nö makseterminalides maksehoidja valduses (ettemakstud kaardid või elektroonilised kanalid) või on talletatud serverisse (võrgustiku või tarkvara lahendusel põhinev e-raha); * kehtestatakse uus liberaalsem usaldatavusnõuete raamistik e-raha asutustele, mille kohaselt alandatakse eelkõige kapitali nõuet 1 miljonilt eurolt 350 000 eurole selleks, et võimaldada turule pääseda ka väiksematel teenusepakkujatel; * täpsustatakse e-raha väljastamise ja tagastamise (tagasivõtmise) aluseid, mille kohaselt on tarbijal senisest suurem õigus igal ajahetkel vahetada e-raha tagasi reaalseks rahaks.
Kehtiv seadus piirab väga olulises ulatuses seda, kes võib olla e-raha asutus ja milliste tegevustega võib e-raha asutus tegeleda. Kui kehtiva seaduse kohaselt oli õigus e-raha asutuseks vaid aktsiaseltsidel, kelle peamine ja püsiv tegevus on e-raha väljastamine ning keelatud laenu andmine, siis eelnõuga on laiendatud e-raha asutuste definitsiooni. E-raha asutuseks on, eelnõu kohaselt, mistahes äriühing, kelle püsiv tegevus on enda nimel e-raha väljastamine – see tähendab, et antakse võimalus ka e-raha asutamine muu äriühingu, näiteks osaühingu, vormis. Muudatustega ei piiritleta enam e-raha poolt osutatavate teenuste ringi, nt võib e-raha asutus edaspidi väljastada laenu enda vahendite arvelt, ehkki laenu ei tohi endiselt anda nendest vahenditest, mis on saadud e-raha vastu antud klientide rahast.
Endiselt jääb kehtima põhimõte, et e-rahana ei käsitata selliseid ettemaksega maksevahendeid, mis on välja töötatud konkreetsete kaupade/teenuste jaoks ja mida kasutatakse maksevahendina üksnes piiratud viisil, nt ostes kaupu või teenuseid ainult selle kaupleja kaupluses või kauplusteketis või ka spetsiaalse valiku kaupade või teenuste ostmiseks, olenemata müügipunkti geograafilisest asukohast.
Sama kehtib ka e-raha väljastajaga sõlmitud kaubanduslepingu alusel teenusepakkujate piiratud võrgus või piiratud valiku kaupade või teenuste omandamiseks (näiteks kaupluste kliendikaardid, tanklakaardid, liikmekaardid, ühistranspordikaardid, toidutalongid ja teenuskaardid jmt teenusepakkujate võrgustike jaoks väljatöötatud kaardid). Kui selline sihtotstarbeline maksevahend muutub nö laialt kasutatavaks maksevahendiks, mida tunnustavad e-raha väljastajaga lepinguliselt mitte seotud kolmandad isikud, tuleb sellise e-raha väljastaja tegevus viia kooskõlla käesoleva eelnõu sätetega.
Teatavad erandid (ei pea rakendama rangeid e-raha asutustele kehtestatud tegevusloa, ühinemise-jagunemise, kontrolli jms nõudeid) e-raha teenuste osutajatele on sätestatud eelnõuga neile äriühingutele, kelle väljastatud e-raha seadmele salvestatav maksimaalne summa on 150 eurot ühe kalendriaasta kohta, seda juhul, kui keskmine väljastatud e-raha maht (s.o väljastatud e-rahaga seotud rahaliste kohustuste keskmine üldsumma iga kalendripäeva lõpus eelneva kuue kalendrikuu jooksul) ei ole suurem kui 500 000 eurot. Selline äriühing peab asuma Eestis, ei või asutada filiaali välisriigis ega osutada piiriüleseid teenuseid.
Hetkel on eelnõu seletuskirjas muudatuste jõustumise tähtajaks pandud 30. aprill ning juba tegutsevatele ettevõtetele oma tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks antakse lühike üleminekuperiood, mis saab eeldatavalt olema oktoobri lõpp 2011; ettevõtetele, kes tegutsevad § 12 toodud erandi alusel, kohaldatakse üleminekuaega kuni järgmise aasta aprilli lõpuni.
Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas .
Autor: Lemmi Kann, Koidu Mölderson
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele