Millega peab pärija arvestama, kui avastab end pärika staatusest, selgitab advokaadibüroo Glikman & Partnerid advokaat Pille Pettai. 
Pärand läheb pärijale üle pärandaja surmapäeval.  Kui pärandaja ei ole teinud testamenti või sõlminud pärimislepingut, siis  päritakse tema vara seaduse järgi. Kinnisvara päritakse samamoodi nagu kogu ülejäänud pärandja vara.Milliseid  toiminguid peab tegema pärandi loobumisel või vastuvõtmisel
Alates 01.01.2009.a. kehtib Eestis nn loobumissüsteem, mis tähendab, et kui pärija ei taha pärida, peab ta pärandist loobuma. Pärandist saab loobuda kolme kuu jooksul alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast. Teada saamine või teadma pidamine sõltub faktilistest asjaoludest. Lähedaste perekonnaliikmete puhul on selleks tõenäoliselt surmapäev. Pärijatel, kes pärandajaga ei suhelnud või muul põhjusel ei omanud lähedast kontakti pärandajaga, võib olenevalt asjaoludest surmast teada saamine olla seostatav sellega, kui notar alustab pärimismenetluse ja avaldab väljaandes AmetlikudTeadaanded info pärimismenetluse kohta või saadab sellekohase teate teadaolevatele pärijatele.Testamendi alusel pärija puhul võib teadasaamise aeg olla seostatav testamendi sisust teada saamisega. Mõjuval põhjusel võib notar pärandist loobumise tähtaega pikendada. Pärandist loobumise avalduse peab tõestama notar. Loobumise avaldust ei pea tegema sama notari juures, kes pärimisasja menetleb. Kui isik pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.Mis kaasneb isikule pärandi vastuvõtmisega

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele