Eesti naised on kahe jalaga maa peal

Pere rahaasjade korraldamisel hoiavad naised rahaasju kõvemini ohjes. Meeste hulgas leidus mõnevõrra rohkem neid, kes kulude üle arvestust ei pea (meestest 33%, naistest 26%). Enamasti teevad naised plaane lühemaks ajaks ette. Kuigi meeste seas on raha-alaste plaanide tegijaid vähem, teevad need mehed, kes rahakasutust planeerivad, naistest pisut sagedamini pikaajalisi plaane: aastaks või pikemaks perioodiks teeb plaane 8% meestest ja 3% naistest.  Suuremate ostude tegemisel on seevastu naised enam kaalutlevad ja võtavad ostu vajalikkuse üle mõtlemiseks enam aega.

Naiste jaoks on meestest palju tähtsam arvete õigeaegne tasumine – seda peab väga oluliseks 74% naistest ja 55% meestest. Arvete tähtaegse tasumise põhjustest peavad nii naised kui mehed kõige olulisemaks võlgade vältimist ja täpsust rahaasjus, ent naiste seas on mõlema põhjuse oluliseks pidajaid selgelt enam. Maksetega hilinejaid on meeste seas kaks korda enam – arvete tasumisel jääb hiljaks 12% meestest ja 6% naistest.

Naiste seas on selgelt vähem suuremate summade säästjaid ja selgelt rohkem neid, kes üldse raha kõrvale ei pane. „Osalt on see kindlasti selgitatav naiste madalamate tuludega – võimalust üle 10% sissetulekust kõrvale panna on ilmselt vähestel naistel, kuid sageli panustavad naised meestest enam kulutustele pere-eelarves, mis on seotud vaba aja, tervise- ja riidekaupade ostudega. Samas tuleb märkida, et Eestis on lapsi üksi kasvatavate naiste arv Euroopa kõrgemaid (tervelt 7% leibkondadest vs üksikisasid 0,9%, Euroopa keskmine 3,7%), mis suurendab naiste majanduslikku koormust ,“ selgitas Suitsu.

Naiste ja meeste seas tuleb finantsteenustega probleeme ette samaväärses suurusjärgus. Naised loevad lepinguid enne allkirjastamist hoolikamalt ja on altimad küsima vajadusel pangateenindajalt lisa, mehed küsivad sagedamini võrdlevaid pakkumisi. Naised tunnistavad oluliselt enam, et vajavad panga abi finantsteenuste osas ja lepingu ning sellega seotud kulude-tulude mõistmisel.

„See tulemus näitab, et naised on alahoidlikumad ja valmis vähem riske võtma, kuid on põhjalikumad asjadesse süvenemisel, et enne rahaliste kohustuste võtmist kõik sellega seonduv endale võimalikult hästi selgeks teha,“ rääkis Suitsu.

Harjumused rahaasjade korraldamisel saavad alguse kodust. Nii eristuvad 16-29-aastased noormehed neidudest kõrgema aktiivsusega ise raha teenimisel ja väiksema toetusega vanematelt. Siin võib olla mitmeid põhjusi: tüdrukud lähevad sagedamini edasi õppima ja vajavad enam vanemate toetust, kuid tüdrukute kulutuste suhtes võivad vanemad ka olla heldemad ning näiteks noormeeste riskantsemate hobide finantseerimisel alahoidlikumad. Noorte meeste hulgas oli rahakogumine mingi eesmärgi saavutamiseks enam levinud võrreldes naistega (mehed 67%, naised 59%).

Noored, kes on viimase aasta jooksul kogunud mingil eesmärgil raha, on rahaasjade otsustes iseseisvamad, teised peavad sagedamini nõu vanematega (mehed 34%, neiud 47%).