Millal ma aru saan, et karjääris tuleb muutus teha?

Oled sa mõelnud, et:

·         hommikul ärgates jääksid pigem koju, kui läheksid tööle;·         tööl kulutad rohkem aega lihtsalt olemise peale, kui töötamisele;·         Sa ei tunne enam rõõmu töösaavutuste üle;·         Sa näed firmas vigu, kuid asju paremaks muuta ka ei taha;·         Sa ei näe enam arenguvõimalusi oma ametikohal.

Esita endale järgmine küsimus: Kas praegune elu on selline, mis Sulle meeldib, ja see on töö, mida Sa kirega teha tahad?

Kui  pead tõdema, et vist mitte, on viimane aeg midagi ette võtta.Need on need mõtted ja küsimused, mida esitatatakse endale siis, kui kaalutakse karjääri muutmist. Kui oled neist enamusele vastanud jaatavalt, siis on aeg oma elu muuta ja valida uus karjääriredel.Mitmeid raamatuid kirjutanud personalispetsialist Tiina Saar on soovitanud alustada mõtlemist tagantpoolt - mõtle, millisena näed ennast pensionipõlves, millised võiksid olla Sinu saavutused, milline inimene Sa tahad olla. Nendele küsimustele on ka kusagil juba vastus olemas. Mõtle oma tugevustele, tunnista nõrkusi ja seejärel leia võimalused unistuste ellu viimiseks.

Maslow, kes on maailmas enim tsiteeritud Ameerika psühholoog ja kes lõi Maslow vajaduste püramiidi, otsis oma teooriaga vastust küsimusele, mis motiveerib inimest eneseteostusvajadusele. Püramiidi kõige laiemas ja alumises osas on esmased vajadused (toit, peavari, turvalisus). Keskmise osa moodustab armastuse ja kuuluvuse vajadus. Kõige tipus on tunnustus ja eneseteostuse vajadus. Maslow mõte on, et kõigepealt tuleb tagada esmased vajadused ja alles siis saab teostada järgmisi vajadusi. Ehk siis, et Sul on peavari olemas ja toit laual, alles siis hakkad mõtlema karjäärile.

Tänapäeval on teadlased keeranud Maslow püramiidi tagurpidi, põhjendades seda sellega, et läbi eneseteostuse tuleb tunnustus, mis omakorda loob võimaluse püramiidi laiematele vajadustele (söök, turvalisus).

Oma elu kardinaalselt muuta on suur otsus ja paljud jätavad selle otsuse tegemata, kartes turvalisust kaotada, kuigi hinge jääb närima rahulolematus. Mina tegin selle otsuse ära ja ei kahetse.

Mõte ise hakkas painama neli-viis aastat tagasi, kui küsisin endalt - kui kaua ma veel töötan antud erialal ja mis siis saab, kui ma enam sellel erialal ei saa töötada?Kaalumine ja erinevate võimaluste ritta seadmine võttis aasta. Kolm aastat tagasi astusin ülikooli, olles siis juba 40-aastane. Minu elu muutus täielikult. Vaatamata sellele, et sissetulek vähenes ja aega ei olnud enam üldse, tabasin ennast paar nädalat tagasi mõttelt, et ma olen õnnelik ja iseendaga rahul. Ka tuttavad küsivad minult tihti, mis minuga juhtunud on, et ma niimoodi säran.Vastan neile kõigile alati, et viskasin ennast mugavustsoonist välja.

Autor: Lemmi Kann, Triin Vaarmets