Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Eesti elanike teadmised rahaasjadest on kesised
Vaid kümnendik eestlastest valdab enda hinnangul vabalt n-ö finantskirjaoskust, valdav osa elanikkonnast ei pea oma finantsalaseid teadmisi piisavaks, selgus Faktum ja Ariko uuringust.
Faktum & Ariko uuris rahandusministeeriumi tellimusel Eesti elanike teadmisi rahaasjadega seotud otsuste tegemisel.
Uuringust selgus, et iseenda finantsalaseid teadmisi hindab täiesti piisavaks 11% ning pigem piisavaks 39% elanikkonnast. Ülejäänud peavad neid kas pigem või täiesti ebapiisavaks või ei oska öelda (8%). Sellest võib järeldada, et valdav osa elanikkonnast ei pea oma finantsalaseid teadmisi piisavaks. Ebapiisavat teadmiste taset näitab ka asjaolu, et 65% küsitletuist ei tea, kuidas oma õigusi finantsasutuste vastu kaitsta ja kuhu probleemide tekkimisel pöörduda, vahendab rahandusministeerium uuringu tulemusi.
„Probleemid finantskirjaoskuses kerkivad esile finantsteenuste kasutamise pikema perspektiivi ja arvutusvajaduste juures. Probleemseks rühmaks on eeskätt keskmine linnatarbija. Finantsalase kirjaoskuse tõstmist tuleks alustada põhikoolist. Vastasel juhul jääbki osa elanikkonnast sellest ilma,“ selgitas uuringut tutvustanud Faktum & Ariko esindaja Kalev Petti.
Enamik küsitletuist arvas, et finantsalaste teadmiste peamiseks allikaks peaksid olema vanemad, olulisuselt järgnevateks allikateks peeti vastavalt gümnaasiumi, kõrgkooli, põhikooli ning finantsteenuste pakkujaid.
44% vastanutest leidis, et raha on kulutamiseks, mitte säästmiseks. Viimase 12 kuu jooksul pole mingil kujul raha säästnud 35% elanikkonnast. Levinuim säästmise viis on tavapärane panga arveldusarvele raha kogumine (38%). Teisel kohal on sularaha kõrvalepanemine (24%) ja kolmandal kohal tähtajaline hoius (9%). Pikaajalisi rahalisi eesmärke seab 40% elanikkonnast. Keskmisest enam taotlevad pikemaajalisi rahalisi eesmärke mitteeestlased ja jõukamad inimesed.
Uuringutulemusi tutvustati 16. veebruaril rahandusministeeriumi eestvedamisel Õpetajate Majas peetud teemapäeval „Eesti finantskirjaoskuse minevik, olevik ja tulevik“, kus osales üle 20 haridus- ja finantsasutuse.
"Riigil tuleks senisest rohkem panustada asjaosaliste koostöö tõhustamisele, seades ühised eesmärgid, võtmeteemad ja tegevussuunad. Samuti tuleb kujundada nägemus sellest, kuidas oleks kõige mõistlikum finantskirjaoskust avaliku- ja erasektori koostöös edendada,“ ütles teemapäeval rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali.
Taust
Uuringus küsitleti 1000 inimest vanuses 18-74 aastat.
Uuring oli osa OECD läbiviidavast rahvusvahelisest võrdlusuuringust ja sellega kaardistati Eesti elanike finantskirjaoskust.Finantskirjaoskus on rahaasjades arukate otsuste tegemiseks vajalikud oskused, teadmised ja hoiakud.Finantskirjaoskus hõlmab näiteks oskust koostada pere-eelarvet, teadmisi investeerimise põhitõdedest ning säästvat ja vastutustundlikku hoiakut raha kasutamise suhtes.
Teemapäeva ettekannetega ja uuringu „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ tulemustega on võimalik tutvuda SIIN.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Kolme raamatupidaja kogemuslood
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele