Autor: Lemmi Kann • 14. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimus:  ÄP Käsiraamat soovitab, et litsentsileping oleks tööandja ja töötaja vahel sõlmitud, siis tööandja saab kasutada autori isiklike õigusi. VÕS § 369 lg 1 alusel litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse tekkimiseks on vajalik kande tegemine registrisse. Kas see kehtib ka töösuhetes sõlmitud litsentsilepingu kohta?

Kui jah, siis kus selline register asub; kuidas sellisel juhul on võimalik litsentsilepingu objekti määrata, kui tegelikult objekt ei ole veel loodud?Samas, autoriõiguse seadus § 32 lg 5 sätestab, et arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril (see säte puudutab meie ettevõtetes loodavaid objekte), kes loob programmi või andmebaasi oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib autoriõigus sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

Kuidas tõlgendada VÕS ja AutÕS sätestatut? Millist litsentsilepingut peaks ikka töötajaga sõlmida ja mida soovitatakse lepingus ette näha?VÕS § 368 alusel litsentsisaaja kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kas tööandja peab töötajale eraldi selle eest tasu maksma või võib ettenäha, et litsentsitasu on kokkulepitud makstavas töötasus. Kui tööleping on töötajaga (autoriga) lõppenud, kas peab tööandja autorile litsentsitasu maksma kui see veel kehtib? Kui kauaks praktikas tavaliselt sätestatakse litsentsi kehtivust? Kas on võimalik lepingus sätestada, et töötaja ei saa litsentsilepingu üles öelda ilma tööandja nõusolekuta? Millised ohud on veel tööandjal sellise lepingu sõlmimisel töötajaga?

Vastus: Tööandjale kuulub juba seaduse alusel ainulitsents töötaja poolt töökohustuste käigus loodud arvutiprogrammi varaliste õiguste teostamiseks. Varalised õigused hõlmavad eelkõige õigust arvutiprogrammi kasutada, levitada,  lubada ja keelata teistel selle kasutamist, saada tulu näiteks arvutiprogrammi müügist.

Isiklikud õigused arvutiprogrammi suhtes jäävad töötajale kui selle arvutiprogrammi autorile. Isiklikud õigused hõlmavad näiteks õigust esineda üldsuse ees arvutiprogrammi autorina, kasutada selle tähistamisel oma nime, teha arvutiprogrammis muudatusi või lubada teistel seda teha, täiendada ja parandada arvutiprogrammi, nõuda teose kasutamise lõpetamist. Nende õiguste kasutamiseks ei ole seaduses tööandjale automaatselt antud ainulitsentsi. Seega, kui tööandja soovib neid õiguseid kasutada, peab ta sõlmima töötajaga vastava litsentsilepingu.

Litsentsilepingus tuleks määratleda arvutiprogramm, mille autori isiklike õigusi soovitakse kasutada, samuti milliseid isiklikke õigusi soovib tööandja kasutada, milliseks tähtajaks soovitakse litsentsileping sõlmida, selle lõppemise tingimused, jne. Töölepingus võib kokku leppida, et autoriõiguse tasu või litsentsitasu sisaldub töötasus. Kas ja millistel tingimustel makstakse seda peale töösuhte lõppu, tuleks litsentsilepingus eraldi kokku leppida.

Loodame, et eeltoodust on abi. Kahjuks ei võimalda foorumi maht ja eesmärk detailsemat vastust anda ning tööandja huvidest lähtuva litsentsilepingu koostamiseks ja täiendava õigusnõuande saamiseks soovitame pöörduda õigusnõustaja poole.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.