Autor: Lemmi Kann • 18. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kuna riigieelarve jõuab tänase kulutaseme juures ülejääki võib-olla alles nelja aasta pärast, peaksid poliitikud rahalisi lubadusi andes olema väga ettevaatlikud,“ rõhutas tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

Ta rõhutas, et majanduse kohalt ei ole kõik ohu märgid sugugi kadunud ja kulude suurendamise asemel peaksid erakonnad püüdlema reformide poole, mis muudaksid eelarvepoliitika jätkusuutlikumaks.

„Eriti ohtlikuks pean astmelise tulumaksu sisseviimist, mida soovivad vasakpoolsed erakonnad,“ lisas Veskimägi.

Tema sõnul mõjuks proportsionaalsest tulumaksust loobumine ka globaalse maksunduse kontekstis ülimalt veidralt, sest Eesti on selle juurutamisel olnud üks pioneere," ütles Veskimägi ja märkis, et maailmas on 28 riiki, kes läksid Eesti järel üle proportsionaalsele maksusüsteemile – neist paljud on Euroopa Liidu liikmed.

Valimislubadustega liialdamist kritiseeris ka tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis. „Pensionite tõstmise või uute pensioniliikide väljamõtlemise asemel peaksime täna mõtlema tööhõive suurendamisele ja hõives osalemise aja pikendamisele," ütles Kriis lisades, et pensionilemineku iga Eestis Euroopa arenenud riikidega võrreldes on endiselt madal.

„Samuti pole võimalik ainult riigieelarvest rahastada kõikide kõrgkoolidesse vastuvõetud tudengite õpinguid, kuna riigil puudub vastuvõtuarvude ja kvaliteedi osas igasugune kontroll. Tasuta kõrghariduse sisseviimine eeldab seega suuri kärpeid sotsiaalvaldkonna teistes kulutustes või maksukoormuse tõusu,“ hindas Kriis valimislubaduste mõju riigieelarvele.

Tööandjate keskliidu hinnangul ei tohi Riigikogu järgmisel neljal aastal riigieelarve kulusid suurendada.

Eesti Tööandjate Keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.