Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi: makse laekus mullu 102,7%
„Tegemist praktiliselt sama summaga kui 2009. aastal,“ kommenteeris Ligi tänasel pressibriifingul. Eelarve jäi siiski defitsiiti. "Poliitikutel ja parteidel hullamise ruumi ei ole - väita, et mkasud ära kaotada ja kulud lakke viia on praegu vastutustundetu. Eelarve taastub kriisist kauem kui majandus ise. II samba taastamisega oleme mitu aastat seotud. Vaba raha, mida ära anda, kahjuks ei ole."
Hästi laekusid Ligi sõnul aktsiisid ja käibemaks. "See viitab sisetarbimise elavnemisele, mis on oodatust pisut kiirem.“
Füüsilise isiku sotsiaal- ja tulumaksu laekus ministri sõnul aga plaanitust vähem. „Selle põhjus on ka teada. Ikka jälle selgub, et tööjõuturuprotsesside taastumine on suuremas nihkes – alguses kriis käis, aga tööpuudust ei tekkinud ja selle kadumine on mõnevõrra aeglasem kui prognoosijad arvasid. Aga Euroopas ongi üldiselt nii olnud, et taastumine tuleb pigem tootlikkuse taastumisega.“
"Sigarettide müügile vanade maksumärkidega panime kolmekuulise piirangu, mille hind turule oli 150 mln krooni," kommenteeris Ligi. „Ei ostetud aastavaru ette, järelikult maksulaekumine sigarettide müügist jäi detsembris väiksemaks võrreldes ajaga kui piirangut poleks või oleks olnud 6 kuud,“ lisas peaminister Andrus Ansip. Samuti otsustas riik Tallinna Sadamast mitte võtta üle 50 mln krooni dividendi.
Mitterahalisi laekumisi on Ligi sõnul veel vara kommenteerida. Näiteks müüdud CO2 ehk Kyoto ühikute müügist saadavate miljardite laekumine ei ole veel selge. "Maksud on siiski tuumikud, mis näitavad riigi majanduse sisu ennast," lisas Ligi.
Peaministri sõnul tahab Eesti, et möödunud aastal müüdud ühikutest laekuv 3,6 mld laekuks selle aasta eelarvesse. "Kuidas läbirääkimised sujuvad, veel ei tea. Kui need lähevad siiski eelmise aasta tuludesse, ilustaks see pilti liiga palju - et kriis on juba möödas ja head ajad jälle käes," lisas Ansip.
Defitsiidis tuleb Ansipi kinnitusel ka jooksva aasta eelarve.
Detailsem ülevaade maksude laekumisest.
Sotsiaalmaksu on aasta lõpuks tasutud 1,7 miljardit eurot (26,6 miljardit krooni), mis on 98,5 protsenti eelarves kavandatust. Detsembris laekus sellest 145 miljonit eurot (2,3 miljardit krooni) ehk üks protsent enam kui 2009. aastal.
Füüsilise isiku tulumaksu laekus aastaga 191,7 miljonit eurot (3 miljardit krooni), mis on 93,2 protsenti lõppenud aastal planeeritust ja 24,1 protsenti rohkem kui 2009. aastal. Detsembris laekus 25,2 miljonit eurot (393,9 miljonit krooni) ehk 3 protsenti vähem kui 2009. aastal. Kohalikele omavalitsustele laekus detsembris füüsilise isiku tulumaksu 49,5 miljonit eurot (774,5 miljonit krooni) ehk 2,2 protsenti enam kui 2009. aastal. Aastaga laekus omavalitsustele 585 miljonit eurot (9,1 miljardit krooni), mis on 7,8 protsenti vähem kui sellele eelneval aastal.
Juriidilise isiku tulumaksu tasuti aastaga 193,8 miljonit eurot (3 miljardit krooni), mis on 125 protsenti kavandatust. Võrreldes 2009. aastaga vähenes aastane laekumine 24 protsenti. Detsembris laekus 11,1 miljonit eurot (174,2 miljonit krooni), sealhulgas jaotatud kasumilt 7,8 miljonit eurot (122,6 miljonit krooni) ning erisoodustustelt 1,7 miljonit eurot (26,4 miljonit krooni).
Hetkel kuum
Käibemaksu tasuti 12 kuuga 1,25 miljardit eurot (19,5 miljardit krooni), mis ületab eelarves planeeritut 2,6 protsendi võrra. Detsembris tasuti käibemaksu 108 miljonit eurot (1,69 miljardit krooni), mida on veidi rohkem kui aasta jooksul keskmiselt. Käibemaksu aastane laekumine oli 3,8 protsenti kõrgem kui 2009. aastal.
Aktsiise tasuti 2010. aastal kokku 666 miljonit eurot (10,4 miljardit krooni), mis on 110 protsenti eelarves planeeritust. Aktsiiside laekumine on võrreldes 2009. aastaga kasvanud 6 protsenti. Detsembris laekus aktsiise 57 miljonit eurot (888 miljonit krooni).
Alkoholiaktsiisi tasuti detsembri lõpuks 165 miljonit eurot (2,6 miljardit krooni), mis on 111 protsenti eelarves kavandatust. Detsembris tasuti sellest 14,6 miljonit eurot (228 miljonit krooni). Võrreldes 2009. aastaga kasvas alkoholiaktsiisi laekumine 3 protsenti.
Tubakaaktsiisi tasuti 12 kuuga 115 miljonit eurot (1,8 miljardit krooni) ehk 98 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes 2009. aastaga laekus tubakaaktsiisi 14 protsenti vähem. Kuna valitsus otsustas kehtestada vana maksumärgiga sigarettide müügile alates tänavu 1. jaanuarist kolmekuulise piirangu, oodatud laekumiste hüppelist tõusu detsembris ei toimunud ja tubakaaktsiisi laekus viimaste kuude keskmisel tasemel ehk 9,6 miljoni euro (151 miljoni krooni) ulatuses.
Kütuseaktsiisi tasuti möödunud aastal 357 miljonit eurot (5,6 miljardit krooni) ehk 115 protsenti eelarves kavandatust. Detsembris tasuti kütuseaktsiisi 29,6 miljonit eurot (464 miljonit krooni). 2009. aastaga võrreldes laekus möödunud aastal kütuseaktsiisi 15 protsenti rohkem.
Hasartmängumaksu laekus 2010. aastal 20,6 miljonit eurot (322 miljonit krooni) ehk 150 protsenti eelarves kavandatust ning tollimaksu 23,8 miljonit eurot (373 miljonit krooni) ehk 108 protsenti kavandatust.
Ettemaksukonto suurendas aasta kokkuvõttes maksusummasid 7,3 miljoni euro (114 miljoni krooni) võrra. Ettemaksukonto muutus näitab ettemaksete tegemise ja nende maksukohustuste katteks ära kasutamise vahet. Konto kasv viitab, et 2010. aastal tehti uusi ettemakseid rohkem kui varasemaid ettemakseid ära kasutati. Ettemaksukonto muutust arvestamata laekus eelarvesse 102,5 protsenti planeeritud maksutulust.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele