- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas euro tulek on õigustus puhkusetasu maksmise edasilükkamiseks?
Küsimus: Kas tööandjal on õigus lükata puhkusetasu väljamaksmine edasi järgmise aasta esimesele palgapäevale? Puhkus algas 27. detsembril. Puhkuseavalduses paluti märkida, millal ma soovin puhkusetasu väljamaksmist. Kirjutasin, et vastavalt seadusele (seadus ütleb: tööandja peab puhkusetasu maksma töötajale välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud teisiti). Küsimusele, miks pole puhkusetasu üle kantud, vastas tööandja, et enam ei kehti vana kord (et puhkusetasu tuleb maksta enne puhkust), puhkusetasu makstakse järgmisel palgapäeval koos palgaga, kuna palgamaksmise programmid on vaja ümber seadistada eurole. Mina ei ole tööandjaga kokku leppinud, et soovin puhkusetasu hiljem (koos palgaga).
Vastus: Puhkusetasu väljamaksmise reegliks on maksmine hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Sellest hiljem võib puhkusetasu maksta vaid siis, kui selles osas on saavutatud kokkulepe. Üksnes töötaja viidet seadusele ei saa lugeda kokkuleppeks puhkusetasu väljamaksmise edasilükkamise kohta.
Seega Teie juhtumil puudub pooltevaheline kokkulepe ning puhkusetasu tulnuks välja maksta enne puhkust. Mis tahes rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on võimalik arvestada seadusjärgset viivist, mis on 8% aastas.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär
Enimloetud
1
2
Riigikohus: erandkorras võib korteriomanik teha vajalikke toiminguid ka teiste korteriomanike nõusolekuta ja nõuda hüvitamist.
Viimased uudised
Riigikohus: erandkorras võib korteriomanik teha vajalikke toiminguid ka teiste korteriomanike nõusolekuta ja nõuda hüvitamist.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Riigikohus: erandkorras võib korteriomanik teha vajalikke toiminguid ka teiste korteriomanike nõusolekuta ja nõuda hüvitamist.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele