• 30.12.10, 09:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teatud leppeid võib kartelli kartmata peagi sõlmida

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tutvustab tänasel valitsuse istungil teatud firmadevahelisi kokkuleppeid lubavaid grupierandi määruse eelnõud. 
Grupierandid on konkurentsiseaduse alusel valitsuse määrusega antavad üldised load konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või ettevõtjate ühenduse otsuse vastuvõtmiseks.
Grupierand lubab teatud kokkuleppeid sõlmida, mis tavaliselt rikuvad ettevõtjate vahelise kokkuleppe keeldu, kuid samas on neil kokkulepetel teatud positiivne mõju ja ettevõtjate turuosa ei ole suur. Kui koostööd tegevad ettevõtjad näevad, et nende turuosa jääb grupierandi kohaldumise piiresse ja koostöös ei ole grupierandis sätestatud keelatud piiranguid (näiteks hinna piirangud), siis võib ettevõtja oma tegevust jätkata ilma konkurentsiametit sellest teavitamata.
Ministeeriumi andmeil ei ole teada kui palju spetsialiseerumiskokkuleppeid Eestis kasutatakse. Kuid tootmiskokkuleppeid kasutatakse Eestis küll. Tootmiskokkuleppeid võib kasutada igasugustes valdkondades, kus toimub tootmine. Tootmine võib olla lihtsalt kas ühistootmine või antakse ühele poolele – see ongi spetsialiseerumine.
Tänavu kaotab kehtivuse valitsuse 2002. aastast pärit määrus „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate horisontaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“, mistõttu on vajalik kehtestada uus õigusakt, millega teatavat liiki horisontaalsete kokkulepete suhtes kohaldatakse grupierandit.

Seotud lood

Uudised
  • 28.12.10, 10:07
Vaata, kuidas uued seadused uuel aastal elu muudavad
Uus aasta toob enam kui 1000 muutust seadustes. Raamatupidaja.ee toob välja ettevõtjale olulisemad muudatused.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele