Vaata, mis juhtub maksudega aastal 2011

Euro tulek

Euro kasutuselevõtt ei too endaga kaasa olulisi muudatusi maksuseadustes. Põhilised arvnäitajad konverteeritakse kroonidest eurodesse „kerge“ ümardusega maksumaksjale soodsamas suunas. Olulisemad määrad oleme toonud artiklile lisatud tabelis.

    * Gaily Kuusik. Mis muutub euro tulekuga maksuarvestuses? – MaksuMaksja, 2010, 9, lk 13-14.

Muutuvad ka maksudeklaratsioonide vormid. Lisaks seadusest tulenevatele muudatustele on plaanis veel mõned uuendused, näiteks kaotatakse ära vormi TSD lisades 6 ja 7 pikad abitabelid aastatel 2000-2005 kehtinud üleminekusätetest tulenevate tulumaksuvähenduste arvutamiseks. Vajaduse korral saab ka edaspidi kasutada varem kehtinud vorme. Teise uuendusena hakkab Maksu- ja Tolliamet tulevikus ise täitma TSD lisa ridu 11 ja 12 MTA-le laekunud trahvide, sunniraha ja maksuintresside kohta.

    * Erisoodustuse aluseks olev laenuintressi määr jääb samaks. – MaksuMaksja, 2010, 10, lk 5.

    * Martin Huberg. Tulumaksuseaduse muudatused teisel kooskõlastusringil. – MaksuMaksja, 2010, 1, lk 30-33.    * Hiie Marrandi. Meeleheitel tulumaksumuudatused. – MaksuMaksja, 2009, 9, lk 21-25.

Teine olulisem muudatus on 3. juunil 2010 vastu võetud nn investeerimiskonto seadus (RT I 2010, 34, 181), mis võimaldab füüsilise isiku reinvesteeritud väärtpaberitulu maksustamist edasi lükata (TuMS §-d 171 ja 172). Muudatusega kaasneb ka intresside ja elukindlustuslepingute maksuvabastuse piiramine (TuMS § 17 lg 3, § 20 lg 3, vt ka üleminekusätteid §-s 61). Kas need muudatused muudavad tõesti füüsilise isiku maksustamise reeglid võrdseks juriidiliste isikute omadega, saab lugeja teada siinsamas detsembri MaksuMaksjas ilmuvas artiklis.

    * Ranno Tingas. Investeerimiskonto või OÜ — kumb jääb peale? Lk 15-17.

    * Öeldud — tehtud? – MaksuMaksja, 2010, 6/7, lk 32-35.

Kolmas muudatus on veel eelnõu staadiumis ja puudutab täiendavaid mahaarvamisi mitteettevõtjast füüsilisele isikule metsamaterjali müügist ja raieõiguse võõrandamisest saadud kasust (TuMS § 37 lg 8). Ka selle eelnõu lähem tutvustus ilmub detsembri MaksuMaksjas.

    * Martin Huberg. Metsamaterjal — tulumaksuseaduse muutmise eelnõu teisel ringil. Lk 22-24.

Käibemaks

Uue aasta algul jõustub ka rida muudatusi käibemaksuseaduses. Põhilised märksõnad: ühendusesisese käibe aruanne muutub igakuiseks ja kreeditarvest tekkivaid parandusi hakatakse deklareerima jooksvalt (§ 28), kehtestatakse siseriiklik pöördmaksustamine vabatahtlikult maksustatud kinnisvaratehingutele ja vanametalli müügile (§ 411), kassapõhist maksuarvestuse erikorda saavad edaspidi kasutada ka juriidilised isikud (§ 44). Ka käibemaksumuudatuste pikem ülevaade on avaldatud MaksuMaksja detsembrinumbris.

    * Ain Veide. Käibemaksuseaduse muudatused 2011. Lk 18-22.. – MaksuMaksja, 2010, 6/7, lk 20-24.

    * Martin Huberg. Käibemaksuseaduse kavandatavad muudatused

Maamaks

Ainus muudatus maamaksuseaduses on seotud euro kasutuselevõtuga. Kui aasta tagasi tõusis minimaalne määratav maamaksusumma 20 kroonilt 50 kroonile, siis 2011. aastal jäävad maksuteated saatmata alla 5 euro (78,23 krooni) suuruse maksu maksjatele. Muud võimalikud uudised, nagu näiteks maksumäära tõus, langus või maksusoodustus kodualusele maale, on juba kohalike volikogude pärusmaa. Praeguse seisuga on meil sellest valdkonnast edastada ainult üks uudis — Harku vallas kaotati kodualuselt maalt maamaksu kohustus täielikult. Sellestki teemast saab lähemalt lugeda siinsamas detsembri numbris ilmuvas artiklis.

    * Gaily Kuusik. Tallinn, võta eeskuju! Lk 25-26.

Töötuskindlustus

Töötuskindlustusmaksete määrad ja hüvitiste määrad on jäänud samaks. Mõningat taustainfot saab selle kohta lugeda novembri MaksuMaksjast.

    * Lasse Lehis. Kuidas töötuskindlustusest sai eelarvetasakaalu kindlustus. – MaksuMaksja, 2010, 11, lk 14-15.

Kogumispension

2011. aastal hakkab kehtima 1% suurune kogumispensioni makse neile, kes ei soovinud 2010. aastal vabatahtlikult 2% suurust makset tasuda. Riigi poolt lisatakse sotsiaalmaksu arvelt 2%. Neile, kes 2010. aastal makseid jätkasid, kehtib ka 2011. aastal jätkuvalt 2%-line maksemäär ning riigi poolt lisandub samuti 2% (erandina rakendub 1942-1954. aastal sündinutele eraldise määrana 4%). Alates 2012. aastast taastub kõigi jaoks üldkord ehk nn 2+4 skeem. Kui aastatel 2012 ja 2013 õnnistatakse meid vähemalt 5% suuruse majanduskasvuga, siis aastatel 2014-2017 on loota täiendavate kompensatsioonimeetmete ehk 3+6 ja 2+6 skeemide rakendamist, kuid sellest on praegu veidi vara rääkida. Lähemat teavet kogumispensioni kohta saab portaalist www.pensionikeskus.ee.

Aktsiisid

Suuremaid aktsiisitõuse seekord tulemas ei ole, vaid tubakaaktsiis tõuseb nii 2011. kui 2012. aastal 10% võrra. Kilekotiaktsiisi menetlemine Riigikogus on seiskunud, ilmselt sõltub selle maksu tulevik paljuski kevadistest valimistulemustest.

Kohalikud maksud

Riigikogus 23. septembril vastu võetud müügimaksu ja paadimaksu kehtetuks tunnistava seaduse (RT I 2010, 72, 544) jõustumine lükati teatavasti edasi aastasse 2012, mis tähendab, et mõlemad maksud kehtivad Tallinnas järgmisel aastal täies hiilguses edasi ning maksumaksjatel ei jää muud üle kui põnevusega jälgida kohtusaalides toimuvat, sest teadaolevalt on esimesed müügimaksuteemalised kaebused menetlusse antud ning õiguskantsler uurib juba pikemat aega paadimaksu kooskõla põhiseadusega.

Maksukorralduse seadus

Mõned muudatused tehakse ka maksukorralduse seaduses (RT I, 10.12.2010, 4). Näiteks täpsustatakse kohtus vaidlustatud maksuvõla avalikustamise tingimusi (§ 27), muudetakse dokumentide Ametlikes Teadaannetes avaldamise nõudeid (§ 55), rahandusministri määrusega kehtestatakse täpsemad nõuded elektrooniliselt säilitatavate andmete edastamise kohta (§ 57), avardatakse maksuhalduri võimalusi viia läbi ilma etteteatamiseta vaatlusi (§ 72) ja arestida potentsiaalse võlgniku vara veel enne temale maksuotsuse tegemist (§ 1361). Täpsustatakse intresside määramise, sissenõudmise, tasaarvestamise ja aegumise sätteid (§-d 115-118) ning tuuakse ka maksuõigusesse praegugi võlaõigusseaduses sätestatud põhimõte, mille kohaselt viivis (maksuõiguses vastab sellele intress) ei tohi ületada põhivõlga (§ 119).

Olulisemad maksumäärad aastatel 2007-2011

 Märkus: käibemaksu ja maksukorralduse seaduse arvnäitajad on toodud ainult 2010. ja 2011. aasta kohta, sest varasemate aastate näitajad ei erine 2010. aasta omadest.

 

 Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja.

Autor: Lemmi Kann, Lasse Lehis, Gaily Kuusik