Novembri lõpuks oli riigieelarvest täidetud üle 94 protsendi

Novembris laekus riigieelarvesse 9,3 miljardit krooni ehk 11 protsenti aastasest mahust. Maksutulusid laekus 5,4 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 3,9 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude novembrikuu laekumine oli ootuspärane.

Kulusid tehti üheteistkümne kuuga kokku 77,7 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti novembri lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 33,9 miljardit krooni. Novembris tehti väljamakseid 7,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 8,3 protsenti aastaks planeeritust. Tavapäraselt tehakse aasta viimasel kuul rohkem väljamakseid kui eelnevatel kuudel, näiteks tasutakse aasta jooksul tellitud mitmete tööde ja teenuste eest ning detsembrisse on plaanitud ka otsetoetuste maksmine põllumeestele.

Investeeringuteks suunati riigi kuludest üheteistkümne kuuga 8,4 miljardit krooni. Sellest maksti novembris välja 1,4 miljardit krooni. Selle aasta esimese üheteistkümne kuu investeeringute väljamaksed olid ligi 20 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.

Riigi tegevuskuludeks kasutati üheteistkümne kuuga 13,5 miljardit krooni ehk 88,1 protsenti aastaks planeeritust. Novembris kasutati sellest 1,3 miljardit krooni ehk 8,6 protsenti aastasest mahust. Üheteistkümne kuu tegevuskulud on kahanenud ligi 585 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti novembri lõpuks väljamakseid 7,8 miljardi krooni ulatuses, mis on viis protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal ning 12,3 protsenti vähem kui 2008. aastal. Majandamiskuludeks tehti novembri lõpuks väljamakseid 5,7 miljardi krooni ulatuses.

Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 62,5 protsenti aastaks planeeritust ehk 9,1 miljardit krooni. See on ligi 495 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 6,2 miljardit krooni, mida on 854,7 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 18,1 miljardit krooni. Üheteistkümne kuuga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 718,7 miljonit krooni. Kui mitte arvestada OÜ Eleringi ostu, kasvasid riigi likviidsed finantsvarad üheteistkümne kuuga ligi kahe miljardi krooni võrra. Kuuga suurenesid riigi finantsvarad 1,6 miljardi krooni võrra peamiselt tänu sellele, et eelarve tulud ületasid novembris kulusid.

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul kümne kuuga 792,7 miljonit krooni, mis on 0,4 protsenti selle aasta prognoositavast SKP-st. Oktoobris oli kogu valitsussektor ülejäägis, ulatudes 0,8 miljardi krooni ehk 0,36 protsendini SKP-st. Tänu kohalikele omavalitsustele ja muudele valitsusasutustele on kümne kuu eelarvepositsioon oodatust parem, kuid aasta kokkuvõttes ulatub ennustatav valitsussektori puudujääk ligikaudu 1,3 protsendini SKP-st.