Riigikogu võttis vastu 1,6%-lise puudujäägiga eelarve

Investeeringute maht eelarves on läbi aegade suurim, ulatudes ligi 15 miljardi kroonini. Oluline osa kasvust suunatakse haridusse, mille kulud tervikuna kasvavad rohkem kui seitsme protsendi võrra. Suurenenud rahastuse arvelt on kavas renoveerida koolimajasid üle Eesti ning kasv võimaldab jätkata riikliku koolitustellimuse ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimist saavutatud tasemel.

Kaitsekulutused suurenevad 1,9 protsendini SKPst, millega tagatakse igapäevaste personali- ja tegevuskulude kõrval ka piisavad investeeringud tehnikasse ja kasarmutesse ning harjutusväljadesse. Kultuuriministeeriumi haldusala eelarve suureneb järgmisel aastal üle 17 protsendi.

Toetatakse Tallinn 2011 kultuuripealinna projekti ning muuseume. Välisvahendite kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitust ning renoveeritakse mitmeid teisigi mahukaid kultuuriobjekte. Kokku suurenevad kultuuri kulud koos regionaalsete kultuuriobjektidele eraldavate investeeringutoetustega 28,7 protsenti.

Kulude üldmahu kasvu peamised allikad on ülemäärase saastekvoodi müügitulu ja eurotoetused. Prognoosi järgi on oodata tulude kasvu maksutulude arvelt. Tuludest 74,4 protsenti moodustavad maksulised ning 25,6 protsenti mittemaksulised.

Riigikogus heaks kiidetud muudatusettepanekutega suurenes eelarve kulude kogumaht umbes 150 miljoni krooni võrra. Kõige enam ehk 72 miljoni krooni võrra suurenesid kultuuriministeeriumi valitsemisala kulud. Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala kulud suurenesid 35 miljoni krooni võrra, millest välisvahendite kaasfinantseerimiseks läheb 20 miljonit krooni. Lisanduvate kulude katteallikaks on peamiselt riigile kuuluva maa täiendav müük, mille müügiprognoosi on uuendatud tulenevalt majanduse elavnemisest selle aasta lõpus.

Riigikogus tehtud ettepanekute alusel suurendatakse veel toimetulekupiiri 20 protsenti 1200 kroonile. Sellega kasvavad eelarves toimetulekutoetuse kulud 64 miljoni krooni võrra ning kokku kulub toetuse maksmiseks 414 miljonit krooni. Toetuse suurendamist võimaldas kõrgemate riigiteenistujate palgatõusu edasilükkamisega saavutatud kokkuhoid. Ligi 150 muudatusettepanekut ei leidnud riigikogu heakskiitu, kuna ettepanekutes välja toodud katteallikat ei olnud võimalik kasutada.