Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti perede majandusliku toimetuleku halvenemine on pidurdunud
Ümbritsev majanduskeskkond on juba mõnda aega pakkunud positiivseid uudiseid majandusolukorra stabiliseerumisest ning muutustest paremuse poole. Ka TNS Emori läbiviidud perede finantskäitumise uuringu tulemused näitavad, et perede majandusliku toimetuleku halvenemine on pidurdunud ning näha on paranemise märke.
Eelmisel aastal olime tunnistajaks poolte perede sissetulekute langusele. Paljude perede olukord on jätkuvalt keeruline ning kolmandiku majanduslik olukord on võrreldes 2009. aastaga halvenenud. Olukorra paranemist näitab aga see, et kui eelmisel aastal tõdes vaid 6% Eesti peredest, et nende majanduslik olukord on viimase 12 kuu jooksul läinud paremaks, siis sel aastal on peresid, kelle majanduslik olukord on võrreldes eelmise aastaga paranenud, juba kaks korda enam ehk 12%.
"Ka headel aegadel oli alati peresid, kelle toimetulek 12 kuu taguse ajaga võrreldes langes, kuid toona oli peresid, kus elujärg paranes, 3 korda rohkem kui neid, kellel elujärg halvenes. Praegu on kaalukausid veel vastupidi, kuid võrreldes mullusega on rohkem peresid, kellel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist raha üle, ning perede hinnanguline säästuvõime on kasvanud,“ sõnas TNS Emori uuringuspetsialist Kristiina Omri.
Majanduslikult ebastabiilsel perioodil oli sageli fookuses laenuperede (pered, kellel on eluasemelaen, autoliising, tarbimislaen või miinuses krediitkaart) toimetulek. Täna on laene omavaid leibkondi vähem kui aasta eest (252 000 ? 241 000). Laenupered on muutunud oludes ja mõneti kitsama eelarvega kohanenud ning tulevad omadega taas paremini toime kui mullu. Võrreldes eelmise aastaga jääb rohkematel laenuperedel pärast esmatarvilike kulutuste ning laenumaksete tasumist raha üle (56% ?62%).
Muutunud on tarbimisharjumused ning on loobutud väiksematest
laenudest nagu järelmaks või krediitkaart. Laenuperede kohanemine muutunud keskkonnas on olnud kiirem kui mitte-laenuperedes.
Tuleviku auruveduriks on leibkondade optimism, mis taasavab rahakotirauad või ajendab paigutama sääste sukasäärest kõrgema tootlikkusega kogumis- või investeerimistoodetesse. Kui eelmisel aastal uskus 17% leibkondadest, et järgmise 12 kuu jooksul muutub nende pere majanduslik olukord paremaks, siis tänavu vaatab pere eelarvet optimistlikult juba 23% peredest. Just ebastabiilsus ning teadmatus tuleviku osas olid ühed peamised tarbimislanguse põhjused aastatel 2008–2009, sest reaalsete sissetulekute langus oli väiksem kui tarbimislangus ning eraisikute säästud saavutasid kõigi aegade kõrgeima taseme.
Perede optimism ning vähehaaval kasvav kindlus väljendub ka selles, et võrreldes möödunud sügisega tehakse julgemalt plaane järgmise 12 kuu jooksul suuremate kulutuste tegemiseks. Kasvanud on perede osakaal, kes planeerivad järgmise 12 kuu jooksul mõnd suuremat kulutust (33%?36%).
Kristiina Omri märkis, et võrreldes eelmise sügisega planeerivad täna rohkemad pered kulutada järgmise 12 kuu jooksul reisimisele, hobidele, kodusisustusele, kodumasinatele, elektroonikale, arvuti või sõiduki soetamisele.
Andmed pärinevad TNS Emori iga-aastasest Eesti leibkondade finantskäitumise uuringust F-monitor, kus intervjueeriti 2010. aasta septembris 1000 leibkonna esindajat vanuses 18–74 aastat.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele