Seadusandlus: puhkuseosakute regulatsioon tulekul

Eelnõuga tuuakse sisse uued lepinguliigid: pikaajalise puhkusetoote leping, vahetussüsteemileping ja vahendusleping ning muudetakse ehitise ajutise kasutamise lepingu mõistet. Reguleeritakse puhkusetoodete reklaami ja eelneva teavitamise regulatsiooni ning tarbija õigust lepingust taganemisel, keeldu võtta ettemaksu ja tagada teave tarbijale arusaadavas keeles. Nii pikaajalise puhkusetoote lepingu, vahenduslepingu, vahetussüsteemilepingu kui ka ehitise ajutise kasutamise lepingu puhul kohaldatakse sätteid üksnes majandus- või kutsetegevuses tegutsevate isikute ja tarbija vahelistele lepingutele.

Ehitise ajutise kasutamise leping

Ehitise ajutise kasutamise lepinguga antakse tarbijale üle õigus kasutada ehitist. Eelnõuga täpsustatakse, et selline ehitise kasutusõigus antakse majutamise eesmärgil. Kasutusõigus peab olema ajutine ning tarbija peab vastava õiguse saama rohkem kui üheks aastaks mitme kasutusperioodi jooksul. Lepinguliik „pikaajaline puhkusetoode“ hõlmab selliseid tooteid nagu puhkuseklubid. Toode seisneb selles, et tarbijal on õigus saada soodustusi, eelkõige hinnaalandusi, kas üksnes ehitise kasutamisel või koos reisi või muude teenustega, mille eest tarbija on kohustatud tasuma. Sarnaselt ehitise ajutise kasutamise lepinguga kestab pikaajalise puhkusetoote leping kauem kui üks aasta. Siia ei kuulu püsikliendisoodustused, mille alusel tehakse allahindlusi hotellides või nt suviste sooduspakettidena müüdud tooted. Samuti ei ole krediitkaart pikaajaline puhkusetoode, ehkki kaardiga võib saada soodustusi hotellides ning tarbija peab kaardi saamiseks maksma teatud summa ja lisaks aastamaksu, sest allahindluste pakkumine ei ole kaardi põhieesmärk.

Oluline on nimetatud puhkusetoodete puhul endiselt tarbija põhikohustus maksta toote kasutusõiguse eest, sealjuures on võimalikud erinevad tasumisvariandid – nt ei pea maksmise kohustust sätestama kohe lepingu algusesse, tasumist võib korraldada ka peale esialgse summa saamist iga majutuskorra eest eraldi lisasummana. Samas pikaajalise puhkusetoote lepingute puhul toimub tasumine osamaksetena, mis on jagatud võrdse suurusega makseteks lepingu kestuse iga aasta kohta ning keelatud on pakkujal kohustada tarbijat ebaproportsionaalselt suurt osa makstavast tasust lühikese perioodi jooksul tasuma.

Lepingust taganemine

Kuna tarbijal on edaspidi õigus lepingust taganeda 14 päeva (kehtivas regulatsioonis 10 päeva) jooksul ilma põhjust avaldamata, siis enne taganemistähtaja lõppu on keelatud igasugused maksed tarbijalt ettevõtjale, tegemist on nn järelemõtlemisajaga. Taganemisõiguse kasutamisel ei hüvita tarbija kulusid ega kanna vastutust kulutuste eest, mis kaasnevad teenustega, mida võidi osutada enne lepingust taganemist. Tarbijal ei tule tasuda notaritasusid ja muid avalik-õigusliku suhte alusel makstud tagastamatuid tasusid ning ta ei kanna vastutust lepinguga seotud teenuste eest, lisaks ei või pakkuja nõuda tarbijalt taganemise korral ka asja kasutamise eest kasutuseeliseid. Samuti on keelatud pakkujal või kolmandatel isikutel nõuda tarbijal selliste toimingute tegemist, mis võimaldaksid tarbija krediitkaardikontole broneeringuid teha.

Oluliseks on peetud ka tarbijate piisav teavitamine enne lepingu sõlmimist, selleks on kehtestatud standardinfo teabeleht, mis siis kõigile EL-i tarbijatele peaks oma lihtsa ülesehituse ja struktuuriga tagama teabe võrreldatavuse ja arusaamise. Taolisel teabelehel peab siis puhkusetoote pakkuja poolt olema ära toodud muuhulgas pakkuja kontaktid, toote lühikirjeldus, kasutamise periood, makstav tasu, võimalikud lisakulud (kohalikud maksud, lõivud, aastamaksud), kommunaaltasud, teenused/ehitised (nt ujula), mida tarbija võib kasutada jne. Taoline teabeleht peab olema isiklikult adresseeritud, taasesitavas vormis ning kättesaadav piisava aja jooksul. Info võib olla paberil, e-kirjana, DVD-l vms viisil, aga tähelepanu tuleb pöörata konkreetse tarbija võimalustele infole ligipääsuks ehk kui on teada, et sellel konkreetsel tarbijal puudub interneti või arvuti kasutamise võimalus, siis info andmine DVD-l või mälupulgal ei ole asjakohane.

Vältimaks olukordi, kus tarbijal võib tekkida ettekujutus, et taoliseid puhkusetooteid saab lihtsalt ja vabalt võõrandada ning soovi korral tootest vabaneda, ei tohi lepingus ega ka toote reklaamis määratleda ehitise ajutise kasutamisõigust ja pikaajalist puhkusetoodet investeeringuna.