Maris Lauri: valitsus pole suutnud hinnatõusu ootusi ohjata

"Selles osas on kommunikatsioon väga puudulik, sest ei ole suudetud selgeks teha, et mõõtühiku vahetus ei tähenda veel mõõdetava koguse muutumist," märkis ta.

Lauri ütlusel on väga kahju sellest, et väikeettevõtted planeerivad euro varjus hindu tõsta. "Isegi kui hinnatõus on tootmise kallinemisega põhjendatav, siis hindade teisendamise varjus toimuv hindade tõstmine jätab väga inetu mulje, sest sellega püütakse inimeste hirme ja ebakindlust enda kasuks ära kasutada," sõnas analüütik.

Tema kinnitusel võiks võiks parem konkurentsisituatsioon Eestis hinnatõusu mõnevõrra pidurdada. "Kahjuks on valitsusasutuste tegevus olnud viimase ajani üpris passiivne ning viimasel ajal aktiviseerunud konkurentsi- ja tarbijakaitseamet ei saa tagasi pöörata juba toimunud konsolideerumisi," selgitas ta. "Suurtegijate poolt domineeritud turg tähendab aga paratamatult seda, et hinnad ennem tõusevad kui langevad," lisas Lauri.

Statistikaameti andmetel kasvas tarbijahinnaindeks oktoobris septembriga võrreldes 0,6% ja eelmise aasta oktoobriga võrreldes 4,7%. Selline kasv ületas tuntavalt prognoosi. Põhiliseks hinnatõusu põhjuseks oli toidukaupade kallinemine (1,9% kuuga, 8,9% aastaga), kuid tavapärasest mõnevõrra enam tõusid ka transpordi (0,5% kuuga, 4,5% aastaga) ja vaba aja (0% ja 1,4%) hinnad.

Toidukaupade puhul on enim tõusnud piima- ja leivatoodete hinnad, kuigi hinnatõusu rekordi pakkus seekord tatar (88,8% kuuga), millele järgnes värske kurk (27,1%) ja peenleib (26,7%). Toidukaupade hinnatõus on valdavalt seotud välisturgude hinnatõusuga, kusjuures tatra puhul on Venemaa varustuspaanikal olnud märkimisväärne mõju.

Kui jätta kõrvale energia ja toidukaupade hinnad (nn baasinflatsioon), siis ülejäänud hinnad on tõusnud aastaga 0,94% (septembri andmed). 12 jooksva kuu arvestuses jõudis baasinflatsioon positiivse väärtuseni alles septembris. See kinnitab välishindade äärmiselt suurt mõju Eesti hinnatasemele ja tarbijanõudluse nõrkust.

Arvestades varasematest prognoosidest tuntavalt tugevamat hinnatõusu tõstis Swedbank selle aasta tarbijahindade kasvuootuse 2,6 protsendilt 3%-le.

Autor: Indrek Kald, Lemmi Kann