Lepinguõiguse püha tõe kohaselt on sõlmitud lepingud lepingupooltele täitmiseks kohustuslikud ja lepingutingimusi saab muuta vaid poolte vastastikusel üksmeelsel kokkuleppel. Viimsel ajal on praktikas aga teravaid vaidlusi tekitanud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 97 ette nähtud erandlik „pääsetee“ lepingupoolele, kelle jaoks lepingu täitmine on võrreldes lepingu sõlmimise ajaga äärmiselt koormavaks muutunud.
Nimelt on seadusandja võimaldanud lepingu aluseks olnud asjaolude olulise muutumise korral erandjuhtudel muuta (või lõpetada) lepingut ka ühepoolselt.
Õigusringkondades on VÕS § 97 kohaldamise võimalikkuse osas peetud maha tuliseid lahinguid: müüjad, kes on sõlminud müügilepingu kinnisvarabuumi tipphetkel on seisukohal, et VÕS § 97 näol on tegu nn frustratsiooniklausliga, mille rakendamise eesmärgiks on ostjate alatu tahe vabaneda alusetult kohustuste täitmisest või parandada lepingu tingimusi: kui lepingu hinnas on juba kord kokku lepitud, siis kuulub see ka tasumisele (olgu majanduslangus või mitte).
Ostjad, kes peavad maksma kinnistu eest hinda, mis on kordades kõrgem selle tegelikust turuväärtusest (nt lepinguline hind 2007.a. 85 miljonit krooni, 2009.aastal aga vaid 15 miljonit krooni) on aga leidnud, et ka kinnisvarahindade järsk langus võib olla asjaoluks, mis võimaldab ühel poolel muuta või lõpetada leping ka ühepoolselt. Seni on selles valdkonnas puudunud ka asjakohane Riigikohtu praktika.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele