Motiveeritud ja särav isiksus pole värbamisel alati parim valik 

Kandidaadi kõrge motivatsioon ei ole alati kõige parem alus tema kasuks värbamisotsuse tegemiseks. Töötaja, kes suudab teha kõlavaid sõnu ja rääkida hästi, on kõrge energiatasemega tavaliselt kõikides rollides ja ka teistes eluvaldkondades. See ei ole märk sellest, et ta on läbirääkimisel, et saada oma unistuste töökoht. Enamasti huvitavad teda veel paljud asjad, ehk on ta koguni hüperaktiivne. Selline inimtüüp võib esialgu ettevõttesse uusi tuuli tuua, kuid siis ka järgmise iiliga firmast välja lennata.

Ka paljuhinnatud isiksuse säral, mille alusel armastatakse värvata, on olemas varjuküljed. Nimelt on särav olemine üks meie ühiskonna edu alustaladest. Kes ei tahaks olla särav. See omakorda aga muudab elamise väga pingeliseks ja lõpuks ei ole meil enam ruumi negatiivsetele tunnetele nagu kurbus, tüdimus, viha, pettumus. Need jäävad üha sügavamale enda sisse, sest meilt kui töötajalt ei oodata, et me kogu oma tunnetepaleti töökohal välja paiskame, ning kui tahame “näo säilitada” ka kodus ja sõprade ees, siis võib järgneda läbipõlemine või depressioon. Imeinimesi ja supervõimeid pole töömaailmas kahjuks olemas.

Töölkäimine on juba oma olemuselt pingeline, sest tööl mõõdetakse meid pidevalt ja peame end tõestama. Aga inimene vajab aega olla ka pingevabalt, lihtsalt niisama. Ärgata mõnel hommikul üles ja olla laisk, kurb, isekas. Võrreldes Euroopa riikidega paistab Eesti silma lühikeste puhkuste ja pikkade töönädalatega – nii et, millal siis puhata. Kui juba meel häiritud saab või mõni raskem haigus diagnoositakse?

Hetkeolukord sunnib tööotsijaid endale välja rääkima töökohti, millele nad pole mõelnudki – kui õnnelik ma oleksin seda tööd tehes. Tööd on ju vaja, et raha teenida – küll jõuab hiljem vaagida. Ettevõtte jaoks pole see küll meeldiv perspektiiv. Ja isegi parima kultuuriga ettevõtted ei saa kergemalt hingata, sest kui töötajal sisemist motivatsiooni pole seda tööd teha ja see tema muude karjääriplaanidega ei lingi, siis jääb töösuhe enamasti lühikeseks.

Karjäärinõustamine värbamise sisse

Hea uudis on see, et karjäärile mõtlemine on Eestis suhteliselt värske teema. Ehk kümnest kahel on tõsiselt selged plaanid oma töö ja hariduse suhtes ning nad püüdlevad eneseteostuse ja rahulolu poole. Teistele on karjääriteema see, mis praegu tööelus aset leiab. Heal juhul teavad nad, et tahaks kolme või viie aasta pärast olla soojemal kohal või teenida rohkem.

Seega, kui juba nüüd hakata värbamisprotsessi integreerima karjäärianalüüsi meetodeid, on valik suurema kindlusega harmooniline.

Loe pikemalt Äripäeva infolehest "Tööjõuturg ".