Quo vadis, Eesti eksport?

Kui aga küsitakse milliseid investeeringuid olete viimasel ajal teinud oma konkurentsipositsiooni parandamiseks, siis 76% toob välja investeeringud tootearendusesse. Mis on ju iseenesest tore, aga milliseid tooteid, siis on arendatud? Tänaseid tooteid on tehtud veidi paremaks?Läbimurret pole ju olnud - muidu ei saaks rääkida konkurentsist kui suurimast takistusest.

Ma ei kutsu üles spunki otsima ja innovatsioonist rääkima. Mõtleme hoopis koos. Parandage mind, kui ma eksin, aga kas see uuring mitte ei ütle meile, et me püüame müüa välismaale keskpäraseid tooteid, omame sealjuures alla keskpäraseid teadmisi tarbija eelistustest ning nigelaid müügioskusi?

Teeme samu tooteid, mida teised ja proovime neid nende endi hoovil müüa lootes odavamale hinnale?

Teisisõnu - jookseme samas suunas kus teised, aga selle eest alustame veidi hiljem?

Kui nii ei ole, siis milles on asi?

Uuringust rääkivas uudises välja toodud napp müügioskus on minu arvates küll oluline, aga siiski mitte peamine põhjus.

Ühes spontaanselt tekkinud arutelus tõin välja, et minu meelest on napi ekspordiedu taga tähelepanuväärsete toodete puudumine. Olles ise viimase paari aasta jooksul üritanud kahe erineva tootmis- ja ühe teenusfirmaga välisturule minna olen mina veendunud et "mina-ka" tüüpi tooted on üks olulisemaid ebaedu põhjuseid. Mida Sina arvad?

Ärge saage valesti aru - meil on Eestis palju kvaliteetseid tooteid, mille üle uhkust saame tunda ja ise rõõmsad olla, aga sellest ei piisa läbimurdeks. Läbimurdeks on vaja uuel tasemel tooteid - kõik ei saa ju küll Skype-id olla, aga ka näiteks Fortumo ja Fits.me on erilised.