Masu kahandas töönädala pikkust

Erinevused töönädala keskmise pikkuse osas on liikmesriigiti üsna suured, vahendab Äripäeva infolehet "Tööjõuturg".

Iga-aastane tööaja raport toob välja kollektiivlepete tähtsuse tööaja määramisel enamikus liikmesriikides, samas ei kehti see reeglina uute liikmesriikide puhul. 2009. aasta silmapaistvaim areng ses valdkonnas oli lühendatud tööaja laialdasem kasutuselevõtt tulenevalt majanduslangusest ja vähenenud nõudlusest.

2009. aastal oli 20 ELi riigis täisajaga töötajal iganädalane töötundide arv suurem kui keskmine kollektiivlepinguga sätestatud töötundide maht sama aja kohta. EU27 keskmiselt töötati 39,3 tundi nädalas, samas kui keskmine kollektiivleppest tulenev tööaeg oli 38,7 tundi nädalas. Eurotsooni keskmine töönädala pikkus oli 37,9 tundi, see ei ole viimase kahe aasta jooksul muutunud, olles 1,7 tundi lühem kui uuemates liikmesriikides.

Kõige rohkem töötunde on nädalas Ungari, Bulgaaria, Eesti, Leedu ja Poola töötajatel, lühim töönädal on aga prantslastel, taanlastel, rootslastel ja itaallastel. Ungari töötaja teeb aastas keskmiselt 261 tundi rohkem tööd kui keskmine prantslane, vahe on võrdne ligikaudu 6,5 töönädalaga aastas.

Töötundide koguarvu aasta lõikes mõjutab ka iga-aastase palgalise puhkuse pikkus. Kui lisada võimalikule puhkusele veel riiklikud pühad ja muud vabad päevad, ilmnevad taas suured erinevused liikmesriikide vahel: kui Saksamaal on keskmiselt 40,5 vaba päeva aastas, siis Ungaris vaid 28. Pikimad puhkused on Taani, Itaalia ja Austria töötajatel, lühimad aga Bulgaarias, Eestis, Leedus, Poolas ja Rumeenias. Keskmiselt on puhkuse pikkuseks vanades liikmesriikides 35,3 ja hiljuti liitunutes 31,6 päeva. Riiklike pühade ja vabade päevade arv kõigub vahemikus 14 päevast Küprosel ja Hispaanias kuni kuue päevani Hollandis.

Loe tööturgu puudutavatest teemadest Äripäeva infolehest " Tööjõuturg".