Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikontroll: täiskasvanute täiend- ja ümberõpe läbi mõtlemata
Riigikontrolli hinnangul ei ole täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldus süsteemne, läbi mõeldud ega toeta kvalifikatsiooni omandamist või selle täiendamist.
Riigikontrolli auditi eesmärgiks oli hinnata, kas täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks eraldatud raha on planeeritud otstarbekalt ja koolitused aitavad suurendada tööjõu aktiivust ning tuua tööturule üha rohkem spetsialiste.
Riigikontrolli auditeeritud toetusmeetmete kogumaht (hõlmab peamiselt ajavahemikku 2008–2013) on ligi viis miljardit krooni, millest koolitustegevusteks kulutatakse pea kaks miljardit krooni.
Kuigi täiskasvanute koolitustegevuse rahastamiseks kulutab riik aastatel 2008–2013 ligi kaks miljardit krooni, ei ole suudetud luua ühtset seisukohta sellest, millise kvalifikatsiooniga tööjõudu muutuvas majanduskeskkonnas vajatakse, selgub riigikontrolli ülevaatest. Samuti puudub riigis koolituste planeerimiseks ning tulemuste hindamiseks asjakohane ülevaade toimunud koolitustest, kulutatud rahast ja nende abil saavutatud tulemustest.
Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe rahastamise ja korraldamisega tegelevad vähemalt 16 asutust ja 25 toetusmeedet ning täiskasvanute koolituse koordineerimist peaks korraldama haridus- ja teadusministeerium, kuid praktikas on mitmete asutuste tegevus selle alt välja jäänud.
Nii ei hõlma näiteks „Täiskasvanuhariduse arengukava 2009–2013“ põllumajandusministeeriumi, siseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ega riigikantselei valitsemisala tegevusi, kuigi täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldamiseks on neile raha kokku planeeritud hinnanguliselt ligikaudu 800 miljonit krooni, s.o ligikaudu 40% eri meetmetes täiskasvanute koolitustegevuseks planeeritud kuludest.
"Ühtse juhtimise puudumise tõttu tegeletakse eri asutustes ja meetmetes koolitusvajaduse väljaselgitamise, koolituste planeerimise ning hindamisega eraldi, muutes süsteemi ebaotstarbekaks. Selle tulemusena esineb arendustegevuse ning koolituste dubleerimist. Samas on infot koolitusvõimaluste kohta kohati raske kätte saada. Inimesed peavad orienteeruma eri allikate vahel, et leida infot neile sobilike koolituste kohta," nenditakse auditis.
Täiskasvanuhariduse eesmärkides keskendutakse kvaliteedi asemel kvantiteedile, leidsid auditeerijad
Nii „Eesti konkurentsivõime kavas 2009– 2011“ kui ka „Täiskasvanuhariduse arengukavas 2009–20013“ on peamise eesmärgina ette nähtud suurendada elukestvas õppes osalemise määra 13,5%-ni. Samas ei näita see arv tööjõu kvalifikatsiooni paranemist, vaid peegeldab pelgalt inimeste osalemist. Tööjõu kvalifikatsiooni omandamist ja täiendamist puudutavad strateegilised eesmärgid pole aga „Täiskasvanuhariduse arengukavas 2009–2013“ toodud tegevustega saavutatavad, nende täitmine sõltub peamiselt kutse- ja kõrgkoolide tegevusest tasemeõppe pakkumisel. Elukestvas õppes osalemise määr on Eestis viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Selle põhjuseks võib olla, et tänu riigi oluliselt suurenenud rahastamisele tegelevad inimesed aktiivsemalt enesetäiendamisega. Samas on näitaja tõusule kaasa aidanud muudatused täiskasvanute koolitusel osalemisega. Majanduslangusega samale perioodile langenud huvi õppimise vastu võib aga jääda ajutiseks.
Ka koolitusvajaduse kindlaksmääramisega on endiselt probleeme.
Hetkel kuum
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatav keskpikk tööjõuvajaduse prognoos ei anna selget sisendit koolitustellimuse koostamiseks, sest on väga üldine, toetub peaasjalikult möödunud perioodide arvandmetele, neist tulenevatele trendidele, ei võta arvesse eelisarendatavaid majandusvaldkondi ega struktuurseid muudatusi. Auditeerijad märgivad, et riik ei ole välja töötanud selget metoodikat, kuidas saada koolitustellimuse kujundamiseks vajalik sisend tööandjatelt.
Kvalifikatsiooni omandamisele ja täiendamisele ning ümberõppele suunatud kursusi on vähe.
Täiskasvanute koolitused on valdavalt lühiajalised. Väga väike on nende kursuste osakaal, mille lõpus osalejad sooritavad kutseeksami. Väga harva hinnatakse, kas ja kuidas koolitused aitasid kaasa tööjõu konkurentsivõime kasvule või uute oskuste omandamisele. Kvaliteedihindamissüsteemid on välja arendamata. Seega pole võimalik hinnata, kas ja kuivõrd on Eesti tööjõud koolituste käigus omandanud kvalifikatsiooni või seda täiendanud.
Riik ei tea, kui palju täiskasvanuhariduse arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks raha kulutatud on
Kuna täiskasvanuhariduses on osapooli palju, lisaks riigi ning Euroopa Liidu rahale on kaasatud ka erasektori ning inimeste enda raha, pole suudetud valdkonna kulutusi kokku lugeda. Ka riik ise ei tea tegelikult, kui palju ta täiskasvanuhariduse arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks raha kulutanud on, kui palju ta seda praegu teeb ning kui palju peaks tulevikuks planeerima, sest osapooli on palju ja igaüks peab arvestust erinevalt. Samuti puudub keskne ülevaade, milliseid koolitusi on korraldatud ning mida nende abil saavutatud.
Riigikontroll soovitas parandada valdkonna koordineerimist. Parem koordineerimine ning kvaliteedikontrolli väljaarendamine aitaks tagada ka raha säästlikuma ja tõhusama kasutamise. Pidades silmas Eesti konkurentsivõime parandamise ja majanduskasvu saavutamise eesmärke rahastada enam kvalifikatsiooni omandamisele ja täiendamisele ning ümberõppele suunatud koolitusi, märgitakse riigikontrolli aruandes.
Riigikontroll esitas auditiaruande kommenteerimiseks üheksale auditeeritud asutusele ning soovitustele vastamiseks kuuele ministeeriumile ja riigikantseleile.
Auditeeritud nõustusid vajadusega parandada koostööd, et vältida koolituste dubleerimist ja killustamist ning kasutada ressursse efektiivsemalt.
Parem ülevaade valdkonnas toimuvast aitaks üksikuid tegevusi paremini planeerida ja koordineerida.
Haridus- ja teadusminister on valmis võtma koordineeriva rolli, kui teised ministeeriumid peavad niisugust otsust vajalikuks ja otstarbekaks ning raha ja inimressursi ümberpaigutamine on võimalik. Mitmed probleemid (nt keskse kvaliteedikontrolli puudumine) loodab haridus- ja teadusministeerium lahendada ka ettevalmistatava täiskasvanute koolituse seaduse muutmisega.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister selgitas probleeme tööjõuvajaduse prognoosi koostamisel ning lubas jätkata prognoosi edasist arendamist, et see oleks enam kasutatav riikliku koolitustellimuse koostamisel.
Mitmed auditeeritavad ei ole nõus riigikontrolli hinnanguga, et koolitustegevus pole kooskõlas täiskasvanuhariduse eesmärkidega ning kvalifikatsiooni omandamisele ja täiendamisele ning ümberõppele suunatud koolitusi on vähe. Samuti ei ole auditeeritud nõus sellega, et seiretegevuse ning koolituste tulemuste hindamine ei ole aja- ja asjakohane.
Enimloetud
2
5
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Viimased uudised
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele