1,9 triljoni eurone auk Euroopa Liidu pensionisüsteemis

Kindlustusfirma Aviva koostatud värskest uuringust ilmneb, et igal aastal tuleks pensionide jaoks kõrvale panna 1,9 triljonit eurot enam kui seda täna tehakse.

Aviva hindas oma uuringus, kui suured peaksid olema ajavahemikus 2011-2051 pensionile jäävate eurooplaste säästud, et senine elatustase ka pensionile jäädes säiliks, ning mis on 27 riigi pensionisüsteemide tegelikud võimalused.

Riigiti on erinevused väga suured. Lääne-Euroopa riikides on lõhe suurem, kuna elanikke on rohkem ja palgad kõrgemad. Kesk- ja Ida-Euroopas on täiendava säästu vajadus elatustaseme säilitamiseks aga väiksem – põhjuseks nii madalam palgatase kui viimasel kahel kümnendil pensionisüsteemides läbi viidud ulatuslikud reformid.

Nii on absoluutsummades täiendava säästmise vajadus kõige suurem Saksamaal ja Suurbritannias, vastavalt 468,8 miljardit eurot ja 379 miljardit eurot. Elaniku kohta (kes jäävad pensionile ajavahemikus 2011-2051) teeb see täiendavat säästuvajadust Suurbritannias 12 300 eurot ja Saksamaal 11 600 eurot aastas. Võrdluseks tuleks Poolas elanikel pensionisäästudeks täiendavalt kõrvale panna 3400 eurot ning Leedus 3000 eurot aastas.

Uuring näitab, et kui kohe midagi ette ei võeta, tuleb paljudel eurooplastel toetuda kas muudele sissetulekutele – näiteks mingi vara omamisest, hiljem pensionile minna, pensioni kõrvalt tööl käia või leppida järsult madalama elatustasemega, kui on harjutud.

Samas selgub uuringust, et muudele sissetulekutele toetumine kataks puudujäägist vaid 20%, pensioniea tõstmine kümne aasta võrra vähendaks lõhet 841 miljardi euro võrra ning leppimine 50%se elatustaseme langusega 669 miljardi euro võrra.

Aviva esitab ka rea soovitusi, kuidas vahet katta. Kesksel kohal on riigi ja erasektori koostöö, mis arendaks välja suurema säästukultuuri ning tõstaks tarbijate usaldust erinevate säästmisvõimaluste vastu.

Autor: Lemmi Kann, Sirje Rank