Oodatav eluiga tõusis 75 eluaastani

Kui aasta tagasi kerkis keskmine oodatav eluiga (ehk eluiga sünnil) 1,1 aasta võrra, siis 2009. aasta oodatava eluea tõus ei jäänud sellele palju alla, tõustes ligikaudu aasta võrra ehk 75 eluaastani.

"Samas peab tõdema, et Eestis on meeste ja naiste eluea erinevus üks suuremaid Euroopa Liidus, ulatudes 10,2 aastani. Siiski, viimasel paaril aastal on see vahe hakanud vähenema. Veel kaks aastat tagasi oli meeste oodatav eluiga 11,6 aastat lühem kui naistel, mis oli üks suuremaid vahesid viimase kahekümne aasta jooksul," kirjutab rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik Helerin Rannala Statistikaameti blogis .  

Oodatav eluiga sünnil, 1989-2009

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kui 2009. aastal jäi meeste oodataval elueal väga vähe puudu, et ületada 70 aasta piir (69,8), siis naiste oodatav eluiga kerkis üle 80 (80,1 aastat). Balti riikide statistikat võrreldes oli 2009. aastal kõrgeim oodatav eluiga sünnil Eestis.

Sarnaselt meiega on lõunanaabrite eluiga viimastel aastatel tõusnud, mis on Euroopas üldine trend. Suurimaks eluea tõusu mõjutajaks eelmisel aastal oli surmade arvu vähenemine. Eriti märgatavalt vähenes 2009. aastal suremus vereringeelundite ja seedeelundite haigustesse ning õnnetusjuhtumite tõttu. Ka oluline eluea pikkust mõjutav näitaja — alla aastaste suremus (imikusuremus) — vähenes 2009. aastal  30% võrra.

Rannala hinnangul võib selle aasta statistika põhjal eeldada, et 2010. aastal ei pruugi eluea tõus selliselt jätkuda.

"Märkimisväärselt suur on olnud tulesurmade ja uppunute arv. Oma jälje on kindlasti jätnud erakordselt külm talv ja kuum suvi. Kuigi oodatav eluiga on viimastel aastatel tõusnud, sest üha suuremat rõhku pannakse elukvaliteedile ja tervislikule eluviisile, on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes Eesti endiselt viimaste seas."