Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eelnõu: vähem ettevõtlusbürokraatiat
Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mille eesmärgiks on kaotada põhjendamatud piirangud ettevõtlusvabadusele ja vähendada ettevõtjate jaoks bürokraatiat.
„Tänasel päeval paiknevad majandustegevust reguleerivad normid laiali enam kui sajas keerulises seaduses ning veel rohkemates määrustes, mille kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest,“ selgitas justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi.
Tema sõnul soovitakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõuga süstematiseerida kõikvõimalikke ametlikke teatamiskohustusi, registreeringuid, tegevuslubasid, litsentse, tunnustamisotsuseid, kooskõlastusi ja muid kohustuslikke autorseerimisskeeme.
„Majandustegevuse vabadus on üks põhiseadusest tulenevatest põhiõigustest ning uus eelnõu on kantud eesmärgist, et õiguskeskkond muutuks ettevõtjale arusaadavamaks ja lihtsamaks,“ märkis Pärnamägi.
Ta lisas, et kuna eelnõuga muudetakse kokku 60 erinevat ettevõtlusega seotud seadust, siis on ka eelnõu koos rakendussätetega suhteliselt mahukaks. „Kuna teema on lai ja keeruline, siis ei saa oodata, et kõik ettevõtlusega seotud küsimused saaks lahendada mõne lihtsa paragrahvi abil. Meie üldosa eelnõu on isegi kompaktne, sisaldab vaid 70 paragrahvi, samas kui näiteks Austrias mahutab säärane seadustik ligikaudu 400 paragrahvi,“ ütles Pärnamägi.
Tänases õiguses on muuhulgas probleemiks näiteks see, et ettevõtluspiirangud on väheohtliku iseloomuga tegevuste puhul kohati ebaproportsionaalselt koormavad – seda eelkõige näiteks kaubandustegevuse valdkonnas. Samas aga on riigil vahel võimatu näiteks tarbijatele või keskkonnale ohtlikke ettevõtjaid tõhusalt kontrollida ning vajadusel nende majandustegevust keelata.
Eelnõuga jaotatakse majandustegevuse järelevalvemehhanism kaheks. „Kõigepealt on teatamiskohustusega tegevusalad – ettevõtja peab tegevusest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda. Teiseks on loakohustusega tegevusalad – tegutsemiseks tuleb eelnevalt saada haldusorgani luba ning selleta tegutsemine on illegaalne,“ selgitas Pärnamägi.
Samas võib loakohustuse seadusega ette näha vaid juhul, kui tulenevalt ettevõtte tegevusala potentsiaalsest ohtlikkusest on vaja tema suhtes enne tegevuse alustamist teostada kontrolli. Majandustegevuse nimetamine illegaalseks olukorras, kus kontrollitakse näiteks ühe dokumendi olemasolu ettevõtjal, on tõenäoliselt ebaproportsionaalne ning ettevõtlusvabadusega vastuolus.
Eesti ettevõtjatele (nii teenuseosutajatele kui ka kaupmeestele) laiendatakse lisaks Euroopa Liidu teenuste direktiivi olulisi eeliseid. „Sellisteks eelisteks on näiteks õigus suhelda haldusorganitega ühtse kontaktpunkti ja elektroonilise menetluse põhimõttel. Samuti tegevusloa tähtajatus üldise reeglina ning tegevusloa fiktsioon ehk vaikimisi kehtima hakkamine juhul, kui haldusorgan ei ole tegevusloa taotlust tähtaegselt lahendanud,“ lisas Pärnamägi.
Ühtse kontaktpunkti põhimõte tähendab seejuures, et ettevõtja peab saama esitada kõik vajalikud teated ja taotlused elektrooniliselt nö ühe akna kaudu, milleks hakkab olema portaal eesti.ee. Ettevõtja soovi korral teeb need elektroonilised toimingud ära ka notar. Lisaks saab ühe akna põhimõttel tegevusalade kaupa ka baasinfot selle kohta, millised teatamis- või loakohustused ettevõtlusega alustamiseks tuleb täita ning milliste haldusorganitega tuleb edasi suhelda.
Eelnõu üksikuid sätteid, põhimõtteid, kontseptsioonilisi lahendusi ning rakendussätteid on arutanud põhjalikult kodifitseerimiskomisjon, kuhu kuulusid lisaks justiitsministeeriumi esindajatele ka Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi esindajad. Samuti on eelnõu jooksvalt arutatud muude asjaomaste asutuste ja isikutega.
Seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril, sest selle rakendamiseks vajalike infotehnoloogiliste arenduste tegemine vajab üleminekuaega.
Hetkel kuum
Majandushaldusõiguse kodifitseerimist rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondi programmist „Parema õigusloome arendamine“. Sama programmi raames kodifitseeritakse ka keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus ning sotsiaalõigus.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele