Juulis oli ettevõtetele väljastatud uute laenude maht ligi kolmandiku võrra suurem kui eelmise kuue kuu keskmine, siiski vähenes Eesti eraisikutele ja ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute maht juulis 1,7 miljardi krooni võrra.
Juuli lõpus moodustas finantseerimisportfelli maht 241,7 krooni, mis oli 6,8 protsenti väiksem kui aasta tagasi ja 0,7% väiksem kui juunis. Juuli laenukäibe olulist kasvu mõjutas tööstussektorile antud sündikaatlaen, teatas Eesti Pank.
Juulis väljastatud pikaajaliste ettevõtluslaenude keskmine intressimäär alanes 3,7 protsendini. Suur sündikaatlaenutehing avaldas Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kase sõnul mõju ettevõtluslaenude intressimäära langemisele. Eluasemelaenude keskmine intressimäär 3,3 protsenti püsis sarnasel tasemel eelmiste kuudega.
"Tänavu toimunud üksikuid suuri laenutehinguid arvestamata on laenuaktiivsus jäänud esialgu suhteliselt tagasihoidlikuks. Viimastel kuudel on hakanud mõnevõrra taastuma aasta alguses sügava languse läbinud autoliising," ütles Kask ning lisas: "samas jääb selle käive siiski veel allapoole 2004. aasta tasemest."
Laiemapõhjalist laenutegevuse aktiveerumist ootab Eesti Pank majanduse elavnemise eeldusel aasta teises pooles. "Sellele vaatamata väheneb majanduse võlakoormus ning laenumaht jääb selle aasta lõpus 2008. aasta sügisel saavutatud tipptasemest rohkem kui kümnendiku võrra väiksemaks," märkis Kask.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht juulis tema sõnul ei muutunud. "Laenuportfelli vähenemise tõttu suurenes pikemaajalise maksevõlgnevusega laenude osakaal 0,1 protsendipunkti võrra 7,2 protsendini. Samal ajal jätkus eluasemelaenude portfelli halvenemine ning kokku on üle 60 päeva maksetähtaega ületanud eluasemelaenude osakaal tänavu kasvanud 0,5 protsendipunkti võrra 4,7 protsendini," selgitas finantssektori poliitika allosakonna juhataja.
Eestis tegutsevate pangagruppide keskmine kapitali adekvaatsus püsis teises kvartalis suhteliselt kõrge 14,9 protsendi tasemel.
Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht vähenes juulis 2,2 miljardi krooni võrra ehk 2 protsenti 111,1 miljardi kroonini. Hoiuste aastakasvutempo kahanes juulis 4,9 protsendini. "Suvekuule iseloomulikult tuli valdav osa hoiuste mahu vähenemisest ettevõtete arvelt," lisas Kask.