Superminister Lang kirjutas 3 miljoniga majanduse põhiseaduse

Pärnamägi tunnistas, et justiitsministeerium võttis majandustegevuse üldosa seadust tehes omale esmakordselt superministeeriumi rolli ja ilmselt seetõttu läkski pilootprojektis suureks ministeeriumitevaheliseks vaidluseks. Läbirääkimised majandusministeeriumi parandusettepanekute üle kestavad siiani.

Selleks, et tegevuslubasid, litsentse ja registreeringuid ühtlustada ning lihtsustada, tühistab majandustegevuse põhiseadus eriseaduste vastavad paragrahvid ja paneb paika uue korra. Lisaks muutub kõiksugu lubade taotlemine elektrooniliseks n-ö maksuameti stiilis, mis tähendab, et taotluse esitamiseks tuleb elektroonilisel vormil täita veatult kõik etteantud väljad.

See muidugi et tähenda, et siiani poleks saanud pdf-dokumente saata ja e-posti teel tegevusluba taotleda, kuid see ei garanteerinud, et ettevõtja esitas ametnikele kõik vajalikud andmed ning oleks olnud välistatud ametnike suva. Mitmete lubade, näiteks kaubanduslubade väljastamisega tegelesid kohalikud omavalitsused. „Kohalike omavalitsuste omavoli risk oli väga suur, me ei saanud seda lubada,“ selgitas Pärnamägi.

Eelnõu väljatöötamine maksis 3 miljonit krooni, kuna tuli kaasata justiitsministeeriumi väliseid eksperte, kes oleks ametnike igapäevakohustustest priid. Ühtlasi põhineb majandustegevuse põhiseadus kontseptsioonil, mis vaatleb ka teiste ELi liikmesriikide veelgi mahukamat äriseadusandlust.

„Eks ta alguses ikka vähe võõras on,“ tõdes Pärnamägi majandusministeeriumi väite peale, et tavaettevõtjad ei loe üldseadusi ega saa muudatustest aru. "Ja kahtlemata on meile iseloomulik talupojalik tahe kohe registrites ning infosüsteemides muudatused ära teha, mitte seadusi välja töötada," lisas ta.

Autor: Lemmi Kann, Anne Oja