Seadus: välismaalased lihtsamalt Eestisse tööle

Juba 2007. aastal küsis Euroopa Komisjon ka ettevõtjate tagasisidet selle kohta, kuidas reguleerida ja lihtsustada kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajate EL tööle asumist. Otsustati luua nn „blue card“ ehk „sinise kaardi“ süsteem.

Aasta tagasi kevadel võeti direktiiv ka vastu ning igal liikmesriigil on kohustus selles sisalduvad põhimõtted siseriiklikku õigusesse harmoneerida hiljemalt 2011. aasta juuniks. Tänaseks on vastavad muudatused välismaalaste seadusesse (VMS) ka ette valmistatud. Eelnõu ettevalmistamiseks moodustatud töögruppi oli kaasatud ka Kaubanduskoja esindaja.

Sinine kaart üksnes kõrget kvalifkatsiooni nõudva töökoha jaoks

VMS muutmise eelnõus on EL sinise kaardi regulatsiooni ülevõtmiseks lähtutud välismaalasele töötamiseks antava elamisloa regulatsioonist, mida on EL sinise kaardi alljaotises täiendatud direktiivist tulenevate erisustega. Sellest tulenevalt luuakse eelnõuga VMSi 3. peatüki juurde eraldi alljaotis, milles sätestatakse EL sinise kaardi regulatsioon. Eelnõu kohaselt on sinine kaart elamisluba töötamiseks, mis antakse välismaalasele Eestis elamiseks ja töötamiseks kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal. Sinise kaardi andmisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse töötamiseks antava elamisloa alast regulatsiooni, arvestades sinise kaardi alljaotises tehtud erisusi.

Direktiivist lähtuvalt kavandatakse eelnõuga kehtestada ka erisus elamisloa andmise tingimustes välismaalastele, kes taotlevad sinist kaarti. Nii peab eelnõu kohaselt EL sinise kaardi andmiseks tööandja sõlmima enne elamisloa taotluse esitamist välismaalasega vähemalt üheaastase kehtivusajaga töölepingu või tegema tööpakkumuse, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt üheks aastaks tööle võtma kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvale konkreetsele töökohale. VMSis töötamiseks antava elamisloa regulatsioonis ei ole hetkel nõutud töölepingu sõlmise ega siduva tööpakkumise tegemise kohustust, vajalik on üksnes kinnitus välismaalase tööle võtmise kohta. Siinkohal tuleb eelnõud kindlasti kriitiliselt analüüsida just meil kehtiva tööõigusega koos. Juhul kui sinise kaardi saamise eelduseks on juba sõlmitud tööleping või siduv tööpakkumine, tuleb hinnata, kas need ka TLSi kohaselt võimalikud on (tööleping tuleks sõlmida esmalt isikuga, kellel töötamise õigust ei pruugi olla).

Direktiivist tulenevalt antakse EL sinine kaart üksnes välismaalasele Eestis elamiseks ja töötamiseks kõrget kvalifikatsiooni nõudval töökohal. Siinkohal tekib loomulikult küsimus sellest, mis on kõrgemat kvalifikatsiooni nõudev töökoht. Kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö eelnõu tähenduses on töö, mille tegemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi tõendab kõrgem kutsekvalifikatsioon. Eelnõu kohaselt on kõrgem kutsekvalifikatsioon EL sinise kaardi taotlemiseks vajalik kvalifikatsioon, mille omandamiseks ettenähtud nominaalne õppeaeg on vähemalt kolm aastat ja mida tõendab kõrgharidust kinnitav dokument või vähemalt viieaastane erialase töö kogemus. Täpsemate nõuete kohta saab põhjalikumalt lugeda juba eelnõus või sellele lisatud seletuskirjast, mille leiate Kaubanduskoja veebilehelt www.koda.ee majanduspoliitika rubriigist aktuaalsete teemade alt.

Välismaalasele vähemalt 1,5 kordne keskmine brutopalk

Lisaks töökoha olemasolu nõudele ja nõuetele kvalifikatsiooni osas, on välismaalaste töötamisega seotud alati ka minimaalse töötasu kriteerium. Kehtiva VMSi järgi on töötamiseks antava elamisloa puhul tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Sinise kaardi puhul kehtiksid veidi teisemad kriteeriumid. Sinise kaardi direktiivi kohaselt peab välismaalasele makstav töötasu ulatuma vähemalt 1,5 kordse keskmise brutopalgani aastas. Erandina võib väiksemat töötasu maksta välismaalastele, kes taotlevad EL sinist kaarti ISCO 1 ja 2 rühma kuuluvale kutsealale tööle asumiseks. Viimaste puhul oleks seega tööandja on kohustatud maksma EL sinise kaardi kehtivusajal välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,2 korrutisega.

Vastavad töökohad oleksid:

1) töötamine tippjuhina või keskastmejuhina;2) töötamine loodus- või tehnikateaduse tippspetsialistina;3) töötamine tervishoiu tippspetsialistina;4) töötamine pedagoogikaspetsialistina;5) töötamine äri- või haldusspetsialistina;6) töötamine info- või kommunikatsiooni spetsialistina või;7) töötamine õigus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistina.

Täiendavalt nähakse seoses sinise kaardiga ette veel ka reeglid olukorraks, kus sinise kaardi aluselt töötav isik soovib töökohta vahetada või on ajutiselt töötu.

Lisaks arvamustele eelnõu osas ootab ministeerium täiendavalt ka ettevõtjate arvamusi kolmes küsimuses:

1)         Kas töötamiseks antava elamisloa (kehtiva VMS järgi) ja Euroopa Liidu sinise kaardi andmise ja pikendamise tingimused ja menetlused peaksid olema võimalikult ühetaolised?

2)         Kas nii töötamiseks antava elamisloa kui ka EL sinise kaardi pikendamise menetluses võiks loobuda Eesti Töötukassa loa nõudest? Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib tööandja taotlusel Eesti Töötukassa anda tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja ei ole leidnud kolme nädala jooksul avaliku konkursi korras sobivat töötajat.

3)         Kas töötamiseks antava elamisloa ja EL sinise kaardi puhul peaksid töötasule kehtestatavad nõuded olema ühetaolised?

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas

Autor: Lemmi Kann, Mait Palts