Ansip: kindel ei astmelisele tulumaksule

14. juunil esitatud eelnõu kohaselt oleks asendatud 21% tulumaksumäär asendada astmelise tulumaksuga järgnevalt:

- kuni 70 000 krooni 18%;

- 70 001 kuni 250 000 krooni 26%;- alates 250 001 krooni 33%.

Nimetatud maksuastmete puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa. Arvestades kehtivaid mahaarvamisi (tulumaksuvaba miinimum ja muud mahaarvamised) tuludest, toimub üleminek esimesest maksuastmest teise arvestuslikult 11 000-kroonise kuusissetuleku juures ning teisest maksuastmest kolmandasse arvestuslikult 25 000-kroonise kuusissetuleku juures, kommenteeris rahandusministeerium.

"Kas tuleb viis või 15 korda veel, otsus on ikka sama, me ei toeta," kommenteeris eelnõu hääletust tänasel Valitsuse pressikonverentsil peaminister Andrus Ansip. "Kuidas me peaksime oma maksusüsteemi nüüd täiustama? Kelle sarnaseks tahaksime saada? Alles üle-eile öeldi Euroopa Komisjonis, et Elis on ainult kolm liikmesriiki, kes täidavad kolme stabiilsuspakti tingimusi – Rootsi, Luksemburg ja Eesti. Siis ma küsikski, kelle sarnaseks tahaksime saada? Valikut palju pole, kas Luksemburg või Rootsi. Aga ma ei arva, et kopeerimisega peaksime jõudma esimeseks. Aitab sellest, kui oleme esimese kolme hulgas."

"Kui meile maksusüsteemi osas keegi meid kritiseerib, on see tööjõu kõrge maksustamine," lisas Rahandusminister Jürgen Ligi. "Astmeline tulumaks on tööjõu kõrge maksustamine. Kui majandusliku struktuuri mõttes neid hoiatusi antakse, siis ikka seda, et peaksime muutuma suurema lisandväärtusega majanduse suunas. Sellele heade spetsialistide kõrge maksustamine kindlasti kuidagi kaasa ei aita."