Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks on finantsaruanne ennustamisel kasutu?
Ettevõtete finantsinfo on täna oluliselt kättesaadavam kui aastakümme tagasi. Miks on analüütikud tänases majanduses siiski abitud ettevõtete usaldusväärsete finantsprognooside koostamisel?
Leidub alati huvitatud osapooli, kes püüavad nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku finantse puudutavat esitada alati täppisteadusena. Samas on lihtne tõsiasi, et ajakurvi taha nägemine ja tuleviku ennustamine ei ole tänapäeval kindlasti (veel?) täppisteadus.
Finantsprognoosid on seda täpsemad, mida rohkem on võimalik prognooside koostajatel tugineda äritegevuse inertsile ning ajavahele. Inertsi kasutamine on võimalik, kuna isegi tegevuskeskkonna suurte muudatuste korral jätkab ettevõte mõnda aega “sissetallatud rada mööda käimist” enne, kui muudatustega kohaneb või tegevuse lõpetab. Kasutuskõlbulik ajavahe on aga seda suurem, mida pikem on intervall tehingute toimumise ning nende finantsmõju dokumenteerimise vahel.
Seega tekitab finantsennustustes infotarbijale kindlustunnet eelkõige äritegevuse inerts?
Kindlustunnet tekitavaid tegureid on rohkem kui üks. Peamiseks tuleb ilmselt lugeda infotarbija soovi ennustust uskuda. Analüütikute – prognooside koostajate arsenalis on lisaks kasutusel veel tegevusinertsi mõju ning ajavahe kasutamine. Kui inertsi mõju on lühiajaline, siis ennustuse realiseerumise tõenäosus väheneb järsult. Näiteks alles alustavate ettevõtete kohta koostatavate prognooside puhul on tegevusinertsi mõju tagasihoidlik. Loteriivõidu tõenäosusega on ka prognoosida konkreetsetele ettevõtetele majanduslanguse või –tõusu täpseid tippe. Parem ei ole ka püüe teha seda kvartali täpsusega.
Ajavahe kasutamise näiteks võib tuua (juba sõlmitud) lepingutest tulevase müügikäibe tuletamist. Kui ettevõtte sõlmitud lepingute portfell kasvab, siis (ajalise nihkega) hakkab tavapäraselt kasvama ka käive. Veel sõlmimata lepingute põhjal käibe prognoosimise täpsusklass on oluliselt nadim.
Kuivõrd siis üleüldse on finantsaruanded kasutatavad tulevikuprognooside koostamisel?
Finantsaruanded peegeldavad minevikus toimunud tehinguid rahalises vääringus. Tehingute aset leidmine minevikus ei garanteeri iseenesest sarnast tulevikus uuesti toimumist. Seega on finantsaruanded tuleviku prognoosimisel suhteliselt kasutud. Finantsaruannete kasutuskõlbulikkust finantsprognooside alustena tõstab see, kui majanduskeskkonna muutumise trendid püsivad olulises osas eelmiste perioodide omadega võrreldavatena.
Samas tuleb peamiseks kasuteguriks pidada seda, et finantsaruannete põhjal on teataval määral võimalik korrigeerida varasemalt koostatud finantsmudelit. Sedakaudu, mida varasemalt finantsinformatsioon avalikustatakse, seda varem võib olla võimalik investeerimis- ja juhtimisotsuseid korrigeerida.
Mida siis arvata ettevõtetest/ettevõtjatest, kes finantsinformatsiooni ärisaladuse pähe varjata püüavad?
Meie kultuuriruumis venitatakse finantsinformatsiooni avalikustamisega eelkõige siis kui:
Hetkel kuum
- finantstulemused on oodatust kehvemad (peljatakse negatiivse PR võimalust).
- finantstulemused on lubamatult head (annavad koostööpartneritele ja töötajatele või avalikkusele võimaluse liigkasuvõtmise üle nuriseda)
- ettevõtte raamatupidamisarvestus ja aruandlus on korraldatud tasemel, mis ei võimalda kiiremat avalikustamist (mitte kõik ettevõtted ei paista seest sama head kui väljast).
Miks finantsaruandeid siis üldse koostada?
Süsteemsed investeerimis- ja juhtimisotsused vajavad tagasisidestamist – otsuse mõju realiseerumise kontrolli. Jagades investeerimis- ja juhtimisprotsessid kolmeks: planeerimine/eelarvestamine, teostus ja tagasiside/tulemuste kontroll, siis omavad finantsaruanded tänapäeval viimases veel kindlasti üht kandvat rolli. Finantsaruanded annavad vastuse küsimusele “mis juhtus?” ning võimaldavad sedakaudu õppida.
Enimloetud
Viimased uudised
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele