Tööleping: lepingueelsed läbirääkimised

Varemkehtinud töölepingu seadus ei ole pööranud lepingueelsetele läbirääkimistele erilist tähelepanu, kuigi praktikas on selliseid läbirääkimisi alati peetud. Enne töölepingu sõlmimist räägitakse läbi eelkõige tööülesannete, töötasu, tööaja, töökoha küsimused, aga ka muude hüvede andmine, varaline vastutus, konkurentsipiirangud ja muud tingimused.

Võlaõiguslikus mõttes omavad lepingueelsed läbirääkimised omaette õiguslikku tähendust. Pooltel ei teki vastastikused õigused ja kohustused mitte alates lepingu sõlmimisest, vaid juba lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Enne lepingu sõlmimist tekkivad vastastikused õigused ja kohustused on seotud just läbirääkimiste pidamisega ja kui pooled lepingu sõlmimise kokkulepet ei saavuta, ei tulene neile läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi.

Lepingueelsete läbirääkimiste käigus on poolte kohustus eelkõige arvestada üksteise huvide ja õigustega, esitada tõeseid andmeid, mitte avaldada teistele isikutele läbirääkimiste käigus teadasaadud konfidentsiaalset informatsiooni. Samuti on keelatud pidada läbirääkimisi pahauskselt tegeliku tahteta lepingut sõlmida.

Pane tähele:

* VÕS § 14 lg 2 kohaselt on lepingueelseid läbirääkimisi pidav isik kohustatud teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel lepingu poolel on äratuntav oluline huvi, välja arvatud asjaoludest, mille teatamist ei saa teine pool mõistlikult oodata. TLS § 11 on konkretiseerinud VÕS § 14 lõikes 2 sätestatut, kuid ei piira VÕS § 14 kohaldamist töösuhtele.

* TLS § 11 lg 1 kohaselt ei või tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale (TLS § 11 lg 2).

Siin on eelkõige silmas peetud küsimusi töötaja pereplaneerimise, tervisliku seisundi, usuliste või poliitiliste veendumuste, seksuaalse sättumuse jne kohta. Samas ei ole välistatud erandjuhtudel tööandja õigustatud huvi ka selliste küsimuste vastu. Näiteks võib teatud juhtudel olla sõltuvalt tehtavast tööst äratuntavaks oluliseks huviks mõne haiguse põdemine (ohustab teisi isikuid) või töötaja üldine tervislik seisund ja füüsiline vastupidavus (töö nõuab füüsilist vastupidavust). Samuti töötaja usulised ja poliitilised veendumused, kui töötajat otsitakse teatud religioossesse või poliitilisse organisatsiooni.

Eellepingu sõlmimine