Tööandjaks saavad vaid need, kellel juba on tööd

Eesti ligi 85000 ametlikult töötut on väiksem absoluutnumber kui ligi 4 miljonit Saksamaal, kuid nii sotsiaalselt kui ka sotsiaalpoliitiliselt on see riigi majandusarengut pidurdav probleem. Suhtarvud räägivad Eesti kahjuks. Kuna riigikogu valimised on ukse ees, kujuneb töötusest valimisvõitluse peateema.

Kuidas rakendada eestimaalased taas tööle? Poliitikud alustavad probleemi lahendamist valest otsast. Reisisaatjaks või pargivahiks olemine on ajutine lahendus. Ühiskonnale vajalike ja majanduse arengut tegelikult toetavate töökohtade loomine eeldab uue nõudluse tekitamist turul. On vaja reaalseid tellimusi ja tarbimist. Seda nii sise- kui eksportturgudel. Nõudluse ülesleidmiseks või tekitamiseks on vaja võimekaid inimesi, kes suudavad tööle rakendada teisi. Igaüks sellega hakkama ei saa. Selleks on vaja ettevõtjaid, kes loovad uusi töökohti ja kasvatavad majandust. Riigi ja omavalitsuste loodavad töökohad on puhas kulu. See pole lahendus.

Selleks, et ravida töötust, on vaja luua uusi töökohti. Riigi püüe leida ettevõtjaid töötute hulgast, on kahjuks surnult sündinud idee. Sant santi aidata ei suuda. Tööd saavad teistele anda need, kellel on paremad eeldused, teadmised, oskused, kogemused ja õige suhtumine. Kuid Eesti töötute hulgas on vaid 5% kõrgharidusega inimesi. See tähendab väikest pühendunud, õppimisvõimeliste ja motiveeritud inimeste osakaalu.

Eestis sukeldutakse ettevõtlusse siis, kui tundub, et sealt paistab „suuuur“ raha, mitte sellepärast, et on “suuuur” idee. Buumi-ajal oli lause: „Ta tegi oma firma!“ üsna tavaline. Kuid sageli on buumi kõrghetk alustamiseks hiline – võetud riskid realiseeruvad kiiresti ja lõpptulemus on pankrot. Buumi ajal saab alustada küll, kuid adekvaatsustaju on pärsitud. Tegelikult tuleks alustada siis, kui turg on maas – sisuliselt on loogika sama nagu börsile investeerimisega – tuleb osta siis, kui on põhi.

Oluline on mõista ka, et selleks, et olla ettevõtja, ei pea alati ettevõtet omama. Ettevõtja võib olla ka palgatöölisest tippjuht või keskastmejuht, kes loob ja säilitab töökohti. Praegu on paraku nii, et paljud inimesed ei tee seda, mis neile meeldib ja mida nad tahaksid teha. Nad on pelglikuks muutunud, hirmumulli sisse kinni jäänud. Langus oli õpetlik, aga ka valus ja ähvardav.

Kes kõlbab ettevõtjaks? Nende inimeste hulk ei ole väga suur. Ühiskond peaks mõistma, et ettevõtja on väärikas amet. Ettevõtjaks kõlbab see, kes usub sellesse, mida teha tahab, et see on võimalik, ja teeb kõik endast oleneva, et see juhtuks.

Parim ja kiireim viis uute ettevõtjate leidmiseks on nende otsimine andekate töövõtjate hulgast ning nende julgustamine ja motiveerimine järgmise sammu tegemiseks. Selleks tuleb ettevõtlust propageerida riiklikul tasemel, luua veelgi reaalseid toetusmeetmeid, mis julgustaks alustama ebaõnnestumist liialt kartmata. Ja võimalusega ebaõnnestumisel endise elu juurde tagasi pöörduda.Alustavatele töövõtjaist ettevõtjaile võiks riik pakkuda sarnast võimalust kaitseväkke kutsutavate meeste ja lapseootel naistega – kui teenistusaeg või lapsehoolduspuhkus läbi, garanteeritakse neile sama või samaväärne töö ja sissetulek. Ettevõtlus peaks olema Eesti riigile vähemalt sama oluline kui positiivne iive ja riigikaitse.